Lavastused

Lavastajad Nataša Belova ja Tita Iacobelli
Lavastusdramaturg Nicole Mossoux
Lavakujundaja Nataša Belova
Esitaja Tita lacobelli
Lavastaja abi Edurne Rankin
Dramaturgiline tugi Rodrigo Gijón
Lavakujundaja abi Gabriela González
Valguskujundajad Gabriela González, Christian Halkin
Lavatehnikud Guy Carbonnelle, Aurélie Borremans
Helikujundajad Gonzalo Aylwin, Simón González
Muusika Simón González Rafael Hernándezi laulu „La Pobre Gaviota” põhjal
Valgustehnik ja efektid Franco Peñaloza

Teatrilava taga näeb vananev näitlejanna Chayka (vene k. 'kajakas') vaeva meenutamisega, miks ta seal on. Saabuv noor naine tuletab talle meelde: täna õhtul tuleb tal mängida Arkadina rolli Tšehhovi näidendil põhinevas lavastuses „Kajakas”.

See on tema viimane roll. Kuigi näitlejanna mälu tuhmub ja ta ei tea päris täpselt, kes ta on ega seda, millist rolli tal mängida tuleb, on ta otsustanud anda vähemalt selle viimase etenduse. Tema heitluses ja allakäigus ristuvad tegelikkus ja väljamõeldis. Ta püüab süžeest kinni pidada, kuid tüli poja Konstantiniga ja armastatu Trigorini korduvad mahajätmised paiskavad ta peagi tagasi minevikku.

Nagu „Kajaka” näidenditegelased, navigeerib ka see lavastus mineviku ja tuleviku, pettumuse ja lootuse vahel – ja jätkab kõigest hoolimata.

Unenäolises stiilis jutustatud lugu ühele näitlejannale ja ühele nukule on Belgia-Tšiili teatritrupi Belova~Iacobelli esimene lavastus.

Nataša Belova on sündinud Venemaal, lõpetanud ülikooli ajaloo erialal ja elanud 1995. aastast saadik Belgias. Ta alustas tööd kostüümi- ja lavakunstnikuna nii Belgia kui rahvusvahelistes etenduskunstide ringkondades ning spetsialiseerus seejärel kaasaegsele nukuteatrile. Töötades arvukate teatriprojektide kallal, aga ka tantsu, tsirkuse, kino ja ooperi valdkonnas, sai ta väga põhjaliku töökogemuse, mis ajendas teda algatama oma projekte. Tema esimene omalooming sündis näituste ja installatsioonidena.

Tita Iacobelli alustas oma kunstnikukarjääri 2001. aastal. 2003. aastal võitis ta festivalil Nuevos Directores parima naisnäitleja auhinna. 2005. aastast saadik on ta töötanud näitleja ja nukunäitlejana ning kaaslavastanud mitmeid Jaime Lorca Viajeinmóvili teatritrupi lavastusi. Ta annab ka nukuteatrikunsti töötubasid. Iacobelli töö erinevatel lavadel Euroopas ja Ameerikas on hõlmanud selliseid lavastusi nagu „Gulliver” (2006) ja „Othello” (2012). Tihedad sidemed muusikaga viisid ta lavastama mitmeid muusikale noorte teatrikompaniile Teatro de Ocasión ning teatrikontsertideni Tšiili džässroki ansambliga Congreso ja Santiago linnateatri filharmooniaorkestriga.