Laval Hanna Ahti, Wilhelm Grotenfelt ja Johannes Purovaara
Lava taga Laura Haapakangas, Anni Klein, Samuli Laine, Jarkko Partanen, Jani-Matti Salo ja Heidi Soidinsalo
Kanuti Gildi SAAL tähistab Soome 100. juubelit kahe lavastusega, meile juba tuttavalt kunstnike kollektiivilt W A U H A U S. Eläköön, Suomi!
Neist esimene on "Flashdance", mille idee sündis mõeldes vaataja nägemismeelest ja selle ebastabiilsusest. Mis juhtuks etenduse kogemisega, kui selle harjumuspärane tajumine on häiritud?
Flashdance-i idee sündis vaataja nägemismeelest ja selle ebastabiilsusest. Mis juhtuks etenduse kogemisega, kui selle harjumuspärane tajumine on häiritud?
Flashdance-i tegevus toimub varjudes ja hämaras valguses. Siinses lavastuses on pimedus potensiaalne ruum, kus vaataja isiklikud piirid ja tajud ajast ning ruumist on hajutatud. Vaataja on silmitsi oma nägemisvõimete piiriga ja piiritu kujutlusvõime maastikuga.
Flashdance-i keskel on suur must prügikott, mida tantsijad sees olles liigutavad. Koti väline vorm moodustab ühe olendi, organismi jagatud seisundist. Flashdance on tugev audio-visuaalne kogemus, mis ärgitab vaatajat kasutama kõiki oma meeli.
Väljastpoolt vaadates, me ei tea, milline sisemus on. Valguses seistes me ei näe pimedust. Meie ühiskonnas, mis on valgusest ja kontrollist läbi tungitud, äratab Flashdance üles müstilise ja alateadvusliku. Flashdance on teine osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidest. Triloogia lavastused on inspireeritud filminimede sõnalistest interpretatsioonidest ja on fokusseeritud vaataja tunnetuslikule kogemusele. Esimene osa triloogiast, Dirty Dancing esietendus oli Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi meie publik 2015. aasta lõpus
W A U H A U S on Helsingis tegutsev kunstirühmitus, mis on aktiivne kaasaegses etenduskunstide maailmas.
W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel.
W A U H A U S-i töid on kirjeldatud kui kaasaegne etenduskunst, mis kasutab pop-kultuuri, on võimeline samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure. W A U H A U S-i töid defineerib esteetika, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestub elava esinejaga.