Lavastused

Muusika Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randalu
Libreto Kristiina Ehin ja Hanna-Liina Võsa
Lavakunstnik Jaana Jüris
Kostüümid Liisi Eesmaa
Foto-ja videokunstnik Gabriela Liivamägi.

Mängib Hanna-Liina Võsa. Ettekandes osalevad keelpillikvartett Prezioso ja Kristjan Randalu klaveril.

„Viimane monogaamlane“ on kirjanik Kristiina Ehini 2011. aastal ilmunud luule- ja proosateos, mille tekstid on monolavastuse aluseks. Muusika on kirjutatud soolohäälele, klaverile ja keelpillikvartetile.

„Minu tegelased otsivad kaasaegses võimalusterohkes maailmas kahte väga vanamoodsat asja: tõelist armastust ja tõde. Mõned neist saavad haledalt peksa, aga otsivad ikka edasi. Teised leiavad oma aarde ja seisavad siis silmitsi küsimusega, kuidas seda hoida. Kolmandad avastavad endas kummalisi mustreid ja kirgi, millele järele anda või siis sõda kuulutada,“ võtab Kristiina Ehin kokku „Viimase monogaamlase“ idee.

Lavastuse “Viimane monogaamlane” keskmes on noor naine, kelle kirevad ja keerulised armastuseotsingud viivad ta lõpuks ainsa võimaliku tõeni - abieluni iseendaga. 

„Lugedes Kristiina luule-ja proosakogumikku tekkis minus suur soov selle naise lugu raamatust välja lavale tuua ja läbi muusika edasi jutustada,“ lisab Hanna-Liina.

“Viimase monogaamlase” lavastuse idee algatajat Hanna-Liina Võsa on Los Angeles Times nimetanud suure tulevikuga hõbehäälseks lauljatariks. Ta lõpetas Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemia New Yorgis 2001. aastal ning hetkel täiendab end New School Ülikooli muusikateatri bakalaureuseprogrammis. Ta on esinenud USAs, Kanadas, Lõuna-Koreas, Malaisias, Singapuris ja Hiinas ning pea kõikjal Euroopas. Hetkel teeb Hanna-Liina kaasa Vanemuises etenduvas “Heliseva muusika” lavastuses Maria rollis ning “Mary Poppinsis” nimiosatäitjana, samuti Rahvusooper Estonia lavastustes “Mees La Manchast” Aldonzana ning “Minu veetlevas leedis” Elizana.

Kristjan Randalu on oma põlvkonna silmapaistvamaid pianiste, keda hinnatakse nii solisti, ansamblimuusiku, helilooja kui ka arranžeerijana. Ajakiri JazzTimes kirjeldab tema muusikat kui “tundmatut ja eksootilist maad.” Randalu koostööpartnerite hulka kuuluvad Ari Hoening, Nguyên Lê, Dave Liebman, Ben Monder, Nils Petter Movaer, Dennis Russell Davies, Dhafer Youssef, Stuttgarti Kammerorkester, Uus Berliini Kammerorkester ja Tallinna Kammerorkester. 2008. aastal omistati Randalule Baden-Württembergi jazzipreemia, mis on üks mainekamaid jazziauhindu Saksamaal. 2011. aastal pälvis Randalu Elioni Jazziauhinna. Tema arvukate plaadiproduktsioonide hulka kuuluvad nii Grammy nominatsioon 2006. aastal kui ka Aasta Jazzialbumi tiitel Eesti Muusika Auhindadel 2012. aastal.

2006. aastal loodud keelpillikvarteti Prezioso repertuaar on mitmekesine, hõlmates nii klassikalist kvartetirepertuaari kui ka kaasaegset muusikat ning popmuusika töötlusi. 2008. aastal jõuti konkurss-festivali Con Brio finaali ning võideti Eesti Interpreetide Liidu preemia. 2009. ja 2010. a suvel osaleti The International Holland Music Sessions Summer Academy kursustel, mille raames anti kontserte Hollandis. Kvartett on esinenud Tallinna Kammemuusika Festivalil, Neeme Järvi suveakadeemia raames, 2010. aastal ilmus heliplaat “Pimedas on valge” koos Hanna-Liina Võsaga ja 2012. aastal omanimeline debüütplaat Schulhoffi, Weberni, Räätsa ja Vasksi loominguga. Kvarteti liikmed kuuluvad ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koosseisu. 

Monolavastus „Viimane monogaamlane“ on erinevate kunstivaldkondade noorema põlvkonna esindajaid ühendava Kambri esimene uudisloomingut esitlev ettevõtmine. 2012. aasta kevadel loodud ühenduse kunstilisteks juhtideks on dirigent Risto Joost ning Hanna-Liina Võsa.

„Kamber peab üheks olulisemaks prioriteediks nautida protsessi ja ühist loometegevust. Olen rõõmus, et meie esimese projekti puhul on need kaks olulist aspekti ennast juba tõestanud. On väga värskendav näha ja mõista, kuidas erinevad kunstnikud töötavad, mis on nende inspiratsiooni allikaks ja kuidas nad oma ideid ellu viivad ühise ettevõtmise nimel,“ kirjeldab Hanna-Liina Võsa kogemusi monolavastuse ettevalmistusprotsessist. 
        
Kambri kunstilise meeskona põhieesmärk on Eesti autorite uue loomingu tellimine ja ettekandmine. Samuti soovitakse arendada uut muusikateatri vormi - progressiivset kammerooperit, mille loomingulise idee keskpuntiks on sümbioos erinevate muusikažanrite kui ka kunstiliikide vahel, kaasates teatrit, kirjandust, filmi ja moekunsti, aga ka kujutava kunsti elemente. Kambri iga projekt on oma loomult ja koosseisult ainulaadne ning sünnib ühise loomeprotsessi käigus.