Lavastused

Rootsi keelest tõlkinud Kalle Hein

Lavastaja ja helikujundaja Finn Poulsen (Rootsi)

Kunstnik Silver Vahtre

Osades Ingrid Isotamm, Kärt Reemann, Andres Dvinjaninov

Ühel pimedal veebruariööl, kui õues praksub pakane ja tuuleiilid tuuseldavad ringi nagu arust ära, paistab väikese poisi toas kõik pealtnäha vaikne. See mulje aga on petlik – poisikese peas tiirlevad mõtted ringi sama kiiresti kui tuulehood akna taga ega lase kuidagi uinuda. Mõned mõtted on lõbusad ja löövad koos mänguasjadega tantsu! Teised aga on nukrad ja trotsi täis, hakkavad lausa üksteise peale urisema.

Sedasorti mõtted tulevad nii lapsi kui täiskasvanuid kimbutama siis, kui ühte päeva on kokku sattunud liiga palju kurje sõnu ja ebaõiglust. Näib, et ei jäägi muud üle kui jätta seljataha kodu ja kool ning minna otsima mõnda paremat paika, kus paistaks päike ja saaks süüa pannkooke! Lõpuks aga saavad ka põgenemismõtted lõpuni mõeldud ja nad laskuvad leebunult lapse voodiservale puhkama. Peagi haarab poisi oma kaissu uneudu ning igat masti mõtted põimuvad läbisegi-segiläbi unenäoliseks pillerpalliks.

Tunnustatud rootsi näitekirjaniku Staffan Göthe debüütteksti 1972. aastast seab lavale Rootsi lavastaja Finn Poulsen, kelle käekiri on Eesti publikule tuttav mitmetest Emajõe Suveteatri, Vanemuise ja Nukuteatri (praeguse NUKU teatri) lavastustest. 2008. aastal pärjati ta Salme Reegi nimelise auhinnaga “ausa, tugevat lavastajasõnumit levitava ning näitlejaid ergastava ja publikut mitte alahindava tõsise töö eest Eesti teatris, mis taas leidis tõestust lavastuses „Romeo ja Signe“ Emajõe Suveteatris”. Tema lastelavastused on mitmel korral kuulunud ka Draama festivali põhiprogrammi.

Lavastus sobib koolilastele.