Lavastused

Kõhedusdraama

Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Sander Põllu
Osades: Liisa Pulk, Martin Kõiv ja Margo Teder

Kirjanikult: „Näidendi „Varjuprohvet“ tegevus toimub 1976. aastal USA-s. See on lugu mehest, kes on kogu elu välja mõelnud valesid. Ta on kirjanik ja tõmbunud maailmast eemale, et lõpetada oma romaan prohvetist.

Koos oma sekretäriga elab ta üksildases maamajas, keset lumiseid metsasid. Tal on jäänud kirjutada veel viimane peatükk, kui juhus toob tema ukse taha mehe, kellel on anne paljastada valesid. Ja veel on see lugu naisest, kes armastab valesid. Tõed, mis on valede taha peidetud, võivad aga olla mõnikord valusamad, kui maailm suudab taluda.“

Lavastajalt: „Loo pealkirjaks on olev liitsõna „varjuprohvet“ viitab saladusele. Kui eeldada, et näitemängus ilmub välja ka pealkirjast lähtuv tegelane, võib kujutleda, et meie lugu kõneleb kellestki müstilisest kuulutajast. Hargla ise avab kaarte vaid nõndapalju, et nimitegelase näol on tegu kirjanikuga, kes lõpetab romaani prohvetist.

Prohvetlusest juttu tehes meenuvad tahes-tahtmata erinevad ilmalõpukuulutajad. Meenuvad nii vana kui uue testamendi prohvetid. Aga ka mitu kirjanikku ilmub mälupilti: Vergilius, kellele omistati maagilisi võimeid, aga ka ettenägemise andi; Dante, kes Vergiliuse oma teosesse sisse kirjutas. Eesti kirjameestest on vähemasti Juhan Liivi prohvetiks peetud.

Soov tulevikku kiigata on inimesele omane ja mida tumedam tulevik, seda enam närvikõdi. Aga eesti muinasjutuvaramust leiab loo sellestki, kuidas keegi Jaagup Surma ennast tüssab. Varjuprohveti lugu on müsteerium, nagu iga inimese ainukordne elu.“

NB! Tornisaali minekuks kogunemine Rahvusraamatukogu infoleti juures.

NB! Hilinejad saali ei pääse!