NO99: Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki
Teater:
Teater NO99
Autor:
Yukio Mishima
Lavastaja:
Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo
Esietendus:
Esietendus 19. veebruaril 2005
Tekstide tõlkija Rein Raud Kunstnik Ene-Liis Semper Tantsujuht Jüri Nael
"Kahekümneseks saanuna oli ta veendunud: on ainult üks asi, milleks ma määratud olen, ja see on au, just nimelt - au! Tal ei olnud õrna aimugi, millise au järele ta igatseb või millise jaoks sobiv on. Ta teadis ainult, et maailmapimeduse südamikus oli valguskiir, mis mõeldud ainult talle, tuues ta ühel päeval enda juurde, et teda ja ainult teda valgustada." (Yukio Mishima. "Pärastlõunane vahikord")
"Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" on teatri NO99 avalavastus, kus Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper käsitlevad vaba mängu ja kirglikku elu, eelkõige aga julgust omada ideaale. Lavastuses põimuvad improvisatsioonilised harjutused ja jaapani kirjaniku Yukio Mishima tekstid.
Mishima oli üks olulisemaid 20. sajandi jaapani kirjanikke, peamiselt draamakirjanik ja novellist, aga ka kolumnist, filminäitleja, fotomodell. Ta oli kiindunud traditsioonilisse samurai bushido-eetikasse ja igatses imperialistliku Jaapani järele, ent tema tekstid on õrnad ja romantilised, sisaldades pikki tundelisi kirjeldusi, aga ka mõistmatut brutaalsust ja jõhkrust. Tema usk oma ideaalidesse oli vankumatu ning kurbus talle oluliste väärtuste kadumise üle kirglik.