Lavastused

Tegelasteks on Karl Ristikivi ja Salme Niilend

Lugesin raamatut mürkidest. Üks huvitav tähelepanek – kuidas autor võrdleb keha rakkude ja mürgi vahekorda patuse, hävitava armastusega. Käin ringi ja mõtlen "Hõbepurjedega laevale", aga see on ikka veel paljas nimi. Ma ei saa seda kuidagi kirjutada. Sest mu kangelane ei jõua kunagi Ithakale. Ja Penelope on surnud.
Karl Ristikivi päevikust

1930. aastate lõpul tärkab Karl Ristikivil idee kirjutada näidend "Viis araabia ööd".
Idee jõuab mustandisse ja jääb 1940. alguse jumalatehämarikus seisma.
1946. aastal elab pagulane Ristikivi Rootsis. On palju vaieldud, kas KR sõprust Lembit Muda ning Björni-nimelise rootsi noorukiga võib kviteerida kui varjatud homoiha. Muda kaugenemist Ristikivist ja abiellumist on peetud KR depressiooni põhjuseks. Pikantse homovariandi propageerijad unustavad, et KR-il oli nii Eestis kui Rootsis naissuhteid.
Neist kestvaim, sügavaim ja jäljerikkaim paistab olevat läbikäimine kaasveljestolanna Salme Niilendiga. Taaskohtumine Rootsis pidanuks suure tõenäosusega viima abieluni. Arutamaks ühist tulevikku, kohtusid KR ja Salme Niilend 1946. aastal. Olukord oli tõsine: Niilendile oli abieluettepaneku teinud ka teine mees. Kohtumise järel otsustaski noor naine viimase kasuks.

Kirjandusmuuseumis talletub Salme Niilendi intervjuu, mille Rutt Hinrikus salvestas Torontos aastal 2001. KR-i kirjavahetus on osalt ja päevik tervikuna avaldatud. Ka näidendi "Üksainus araabia öö" käsikiri on alles. KR-i ja Salme Niilendi liini pidi liikudes muutuvad kodeeritud sõnumijadadeks nii tema luule kui romaanid.

KR-i loomingu ja sellest ilmneva maailmapildi põhjal eitab autor kategooriliselt suure kirjaniku homoseksuaalsust. Odava sensatsiooni asemel võiksime läheneda teise nurga alt. Sama hästi, aga pigem palju tõenäolisemalt võis KR-i depressiooni, psühhosomaatilised häired ja isiksuse muutmise põhjustada erandliku mõttemaailmaga inimese kinnisideeni tõsine armastus, mille vääriliseks KR pärast SS-i politseikorpust end enam ei pidanud.
Armastusest tingitud eneseohverduse ja enesetaputeemad on täpselt kirjas vähemalt ühes luuletuses tsüklist "Hårsfjärden : Fantaasia g-moll", KR-il on teinegi luuletus, mis räägib "ööst, millest vaesemat veel iial pole olnud kahel".

Näidend "Üksainus araabia öö" on fantaasia ühest ööst Põhja-Rootsi võõrastemajas, kuhu KR ja Salme Niilend on sõitnud, otsustamaks ühist tulevikku. Minevik on partnerites aga kaasas. Helgelt ja optimistlikult algav öö keerab edenedes esile hulga taaka. Suur sõda on mõjutanud kumbagi tundlikku loomust. Enam ei olda endised. Kogetud julmuse krambid halvavad traditsioonilise elumudeli. C-duurist on saanud h-moll.
Siiski jääb alles mõni väärtus, mille nimel elada: eetika, vaimsus, armastus. Nende läbi on võimalik lunastus. Kas või ainult ühe partneri jaoks. Armastuse nimel annab KR oma rüütlivande. Ta sõlmib lepingu Jumala endaga. Tapvad tingimused võetakse nähtavasti vastu. Salme Niilend saab vabaks ja sõidab Uude maailma. KR-ile jääb tema vaim, mis lubab kirjutada:

Ja kui hommik paistab lainte varjukaarestikust,
siis sa sõidad üle minu välja saarestikust.

Sõidad avamerele ja oled noor ning puhas,
kui su palgelt soolavesi minu mõtted uhas.

2012. aastal tähistab eestikeelne maailm suure romanisti Karl Ristikivi sajandat sünniaastapäeva.

Loone Ots