Venedikt Jerofejevi proosapoeemi "Moskva - Petushki" järgi dramatiseerinud Meelis Lainvoo
Lavastaja Toomas Suuman
Kunstnik Kristi Leppik
Muusikaline kujundaja Ahti Bachblum
Mängivad: Erik Ruus, Volli Käro, Anneli Rahkema, Silja Miks (külalisena), Heigo Teder ja Indrek Apinis (külalisena).
Ühelt filmikangelaselt küsitakse, kes ta on ja mees vastab, et ta pole täna see, kes ta oli eile. Ja lisab, et ka küsija pole homme enam see, kes ta on täna. Nõnda jätab ta vastamata ja õigesti teeb. Ta ei tea.
Keegi ei tea.
UNI on olnud vahepeal ja UNI tuleb jälle vahele.
Mis on siis EILE ja mis on HOMME?!
Vaid sõnad.
Mis neid seob? "Ärkasin, tõusin, sõin, sõitsin, töötasin, tulin, rääkisin, kasvatasin lapsi, olin rõõmus, olin kurb..."
Vaid tegusõnad. "Ma tegin seda, ma olin selline."
Ja HOMME? "Ma kavatsen teha, ma plaanin olla..."
Vaid mälestused. Vaid igatsused.
Kuidas nende vahelt, nende seest üles leida see ainus hetk - KES ma olen?
Unede UNI varjutab ja värvib, kingib puhkust ja puhastab.
Olemise UNI sunnib tagant, väsitab, õpetab, teeb vanaks ja nukraks.
Ja nii peabki, nii peabki.
Maailmas peab kõik toimuma tasapisi ja valesti, et inimene ei läheks uhkeks, et inimene oleks kurb ja nõutu. Vahest ongi maailma ja iseenda lõplik läbinägemine hukutav? Vahest peabki maailm peidus olema? Ja meie, inimesed, tema sees? Peidus üksteise ja iseenese eest?
Üks mees ärkab. Ta pole kindel ei eilses, tänases ega mitte ka oma kohas taeva all. Aga ta otsustab sellest teadmisest mitte hoolida.
Õigemini, just selle teadmise kiuste otsustab ta kõik eilsed, tänased ja homsed sinnapaika jätta.
Ta läheb raudteejaama ja istub vagunisse. Inglitiibade sahin ja taevaste hõbehäälne laul heliseb tema kohal kui ta ära sõidab! Sõidab, et lõpuks ometi jõuda SINNA!
Jõuda KOHALE!
Toomas Suuman
Esietendus 3. mail 2008 väikese maja kolakambris.