Lavastused

Serenaad
George Balanchine’i lühiballett

Koreograaf George Balanchine
Lavale seadnud Viki Psihoyos
Dirigendid Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd
Kunstnik Karinska
Muusika Pjotr Tšaikovski Serenaad keelpillidele C-duur, op. 48

"Serenaad" on üks tantsuajaloo olulisi verstaposte. See on esimene ballett, mis valmis Balanchine'il pärast Ameerikasse elama asumist ning see on saanud New Yorgi Linnaballeti repertuaari püsiteoseks. Teos oli algselt mõeldud lavatehnika tunnina, kuid Balanchine põimis tantsujoonisesse ootamatuid proovisituatsioone. Kui õpilane kukkus, jäi see sisse. Kui õpilane hilines, sai ka sellest teose nüanss.

Pärast esietendust muutis Balanchine teost veel mitmel korral. Praegusel versioonil on neli osa: Sonatiin, Valss, Vene tants ja Eleegia. Viimase kahe osa järjekord on vastupidine Tšaikovski Serenaadile, andes balletile kurva lõpunoodi.

Balanchine'il on Tšaikovski muusikaga lähedane suhe. Ühes intervjuus ütles ta: "Kõiges, mis sündis Tšaikovski muusikale, tundsin tema tuge. See ei olnud ka päris kahekõne. Kuid alati, kui midagi õnnestus, siis tundsin, et Tšaikovski on mind aidanud."

George Balanchine © The George Balanchine Trust

Tšaikovski 6. sümfoonia
Mai Murdmaa lühiballett

Koreograaf Mai Murdmaa
Lavale seadnud Viesturs Jansons
Dirigendid Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd
Kunstnik Marja-Liisa Pihlak
Muusika Pjotr Tšaikovski Sümfoonia nr 6, h-moll, op. 74 "Pateetiline"
Maailmaesietendus 10. novembril 1989. aastal Läti Ooperi- ja Balletiteatris

Murdmaa lõi oma balleti ühe tuntuma Vene helilooja, Pjotr Tšaikovski auks. Tema särava ja tundelise loomingu taga peitis end õrn ning vastuoluline kunstnikuhing. Tšaikovski kuues sümfoonia alapealkirjaga "Pateetiline" sobib suurepäraselt kujutama heliloojana armastatud, kuid hingelt üksiku kunstniku keerulise natuuri eri tahke: loomingupalangut, armastust, eneseotsinguid, kirge ja depressiooni. Maailmaesietendusel tantsis Tšaikovski rolli Viesturs Jansons.