Lavastused

konsultant Nicolas Quilliard

valguskujundaja Rodrigue Bernard

lavakujunduse autorid Geraldine Bonneton, Antoine Chopin, Nicolas Alline & Dorothee Saysombat

kostüümikunstnik Therese Angebault

näitlejad Nicolas Alline, Dorothee Saysombat, Jean-Pierre Hollebecq

muusik Nicolas Gallard

Kreekakeelne sõna „tragöödia“ pärineb sõnadest tragos (sokk) ja ode (laul) ning seega tähendab etümoloogiliselt „sokulaulu“.

„Sokulaul“ („Le Chant du bouc“) uurib, milline on tragöödia kõlapind tänapäeval. See on imeväike, aga universaalne tragöödia kolme kergelt hullmeelse näitleja ja ühe muusiku tõlgenduses.

See objektiteatri lavastus on mõrkjasmagus naabruskonna lugu loomadest, mis käsitleb vastuolulisi mõisteid nagu patuoinas, teistsugusus, integratsioon, norm. See on tragikoomiline lugu argusest ja rassismist, kompromissitu pilt tavalistest inimestest, keda kollektiivselt haarab rassistlik viha. Lavastus ei käsitle ainult standardile vastavuse ja teistsuguse tolereerimise teemat, vaid seab küsimärgi alla süü mõiste: patuoinas (või „patusokk“) on süütu indiviid, ühiskonna grupiviha ohver. Aga kes tegelikult vastutab? Kas ta võtab vastutuse? Millisest veast püüab ta puhtalt pääseda?

---

Teatrikompanii “à” asutasid 2003. aasta detsembris Dorothée Saysombat ja Nicolas Alline. Teater sündis soovist uurida elava kirjutamise vorme läbi näitleja suhte käsitsetavate objektide, publiku, heli ja ruumiga. Seepärast armastab Compagnie “à” töötada objektiteatri, klounide, nukkude, filmi ja „väikeste vormide“ kunstiliste võimalustega. See teater soovib pakkuda midagi vaatajatele, kes pole harjunud käima tavapärastes kunsti ja kultuuriga seostatavates kohtades; soovib luua publikuga lähedase ja haruldase suhte.