Osalevad Maria Soomets, Ele Sonn, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Taavi Toom
Kontsert-lavastus „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka…“ räägib tööst. Eestlasi on alati peetud töökaks rahvaks. Juba Kalevipoeg oli töökas mees, Vargamäe Andresest rääkimata. Töö tegemist on läbi aegade saatnud mingi kummaline pühaduseoreool, mis muudab selle olulisemaks kui mistahes teise tegevuse. Vanasõnad nagu „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“ ja „Enne töö ja siis lõbu“ on iga eestlase teadvuses nii kõvasti kinni, et ilma tööd tegemata nagu enam ei saagi. Või ei tahagi? Või äkki hoopis ei oskagi? Kas selle põhjuseks on rasked elutingimused või luterlik soov saada õndsaks läbi vaevade? Võimalik. Või teeme me tööd teadmata õieti isegi, miks me seda teeme, põhjenduseks vaid kulunud tõdemus „sest nii on alati olnud“? Mis on üldse õige töö? Kas loomeinimestel on õigust oma töö eest palka saada või peaks see käima hobi korras, pärast seda kui õiged tööd on lõpetatud? Mis saab siis, kui selgub, et tegelikult ei ole meil vaja üldse nii palju tööd teha? Kas oskame puhata ja niisama olla? Või tekitab selline olukord nii suure stressi, et tuleb uuesti hakata tööd tegema, lihtsalt selleks, et normaalselt elada?
Lavastaja Tanel Jonas: Minu käest on paar korda küsitud, et mis tööd ma teen. Kui ma vastan, et olen näitleja, siis muiatakse ja küsitakse uuesti: „Ei väga kena, aga mis TÖÖD sa teed“. Kas minu töö ei olegi siis õige töö? Ometi näen ma ju vaeva ja minu rollid ja lavastused pakuvad inimestele elamusi. Mis see õige töö siis on? Kas see, mille tulemus on midagi reaalset? Või midagi, mis ei ole mänguline ja haarav, vaid nüri ja monotoonne? Kes ma siis loomeinimesena olen, kas oma vajalikku panust andev ühiskonna liige või ülbelt teiste kulul elav kloun, kelle teeneid ei ole tegelikult kellelegi vaja? Need on need küsimused, millega see kontsert-lavastus tegeleb.
Etenduse algus kell 19.00, uksed avatakse kell 18.00
Etenduse ajal avatud Luke mõisa kohvik ja müügil Luke mõisa käsitöö.