MONOTOONIKUD
etendus-kontsert öölambivalgel
sürreaalsete lühijuttudega.
Laval Mart Aas (tekst, vokaal), Lauri Leis (elektrikitarr), Mait Vaik (elektroonika, klaviatuur), Rene Tamm (valgus)
Helisalvestistes Siim Angerpikk (sõna), Ott Aardam (lõõtspill)
******
Fantaasia on legaalne, looduslik narkootikum. Võimalus minna soovi või vajaduse korral mõttes teise kohta – sinna, kus sulle meeldib. On see eskapism, põgenemine? Võimalik. Aga millegipärast on inimesele see võime antud, see kaitsemehhanism ja rõõm lennata oma kujutluses. Näiteks seistes täiskiilutud trollis mõelda samal ajal kotkale Harku järve kohal. Näiteks.
Soovime teid selle looga reisile viia. Kaasa viia. Loodetavasti meeldivale tripile. Mis ei tähenda, et lugu oleks maguslääge.
Sõna, muusika, valguse abil kaasa võtta ja reisile viia. Erilist turvavööd see story ei vaja – mis ei tähenda, et kiirust pole või kurvid puuduksid. Selles heli, sõna ja valguse fantaasialennus.
Mis on sürrealism? Kas midagi väga segast ja arusaamatut? Ei – pigem on see miski, milles on oma lugu ja loogika, milles on segunenud unenäo-loogika ja argi-loogika.
See on poeetiline reaalsus, mis sünnib „une piiril”. Hetkedel, kui hakkad juba uinuma, aga pole veel unes – aga mitte ka enam ärkvel. Või pärast und silmi avades, - kui pole veel unest väljunud - aga mitte veel ärkvel.
Kumb on rohkem "päris" – kas uni või ärkvel-olek? Magades uni, ärkvel olles ärkvel-olek.
Etenduse lood on sündinud viimastel aastatel - kui meid ümbritsev maskides reaalsus sarnaneb pigem unenäoga. Ja võibolla soovist lennata vahel mõttes kuhugi teise kohta.
Aga kogu see targutus on ausalt öeldes selleks, et mitte öelda välja millest lugu on. Midagi võiks üllatuseks ka jääda ja etendus on nii ehk naa pigem kogemus ja energeetiline akt kui teaduslik essee.
Tundmatu Kodutu nimeline Kohvikteater
********
MONOTOONIKUD.
Kõik liikmed on ka varem omavahel koostööd teinud, aga kõik koos – selles koosseisus – mitte. Muusikaliselt võiks ansambli eelkäijaks olla Mait Vaigu ja Mart Aasa varasem mänguline projekt, mille käigus anti välja ka eksperimentaalne "plaat" – keraamiline plaat – "Tõendeid olemasolust". Tegu oli seinaplaadiga, millele on trükitud lingid ansambli Kohvik lugudega:
Mart on lugenud ka Maidu kirjutatud raamatuid heliraamatuteks ("Meeleparanduseta"
Laurit ja Marti ühendavad ka mõned ühised "koolivendlusaastad" kunagises Tallinna 46. Keskkoolis (nüüdne Pelgulinna Gümnaasium). Ja ühised kaootilised nooruki-ea ettevõtmised 80-nate lõpul ja 90-ndatel aastatel (näit. raadio- ja telesketšid tolleaegsetele noortesaadetele ja ka näit. tudengiaastate haltuura ehitusobjektil). Mait ja Lauri on mänginud eri aegadel samas ansamblis ("Vennaskond").
Ja mõistagi on kõik 3 varem ka muudel juhtudel lihtsalt suvaliselt kokku põrkunud nagu piljardikuulid väikesel piljardilaual, mil nimeks Tallinn.
Rene Tamm liitus seltskonnaga proovide käigus. Monotoonikute seltskonnast noorimana on tal sügavad teadmised ja kogemused nii muusika, valguse, heli, kui video / tehnoloogiate alal. Kust ta need kogemused saada on jõudnud, sellest ta eriti ei räägi. Salapärane Pelgulinna mees, kes loob atmosfäärilisi valgusmaailmu. Ja mitte ainult.
Monotoonikutes on seega koos punkmuusik, poeet-kirjanik-muusik, näitleja-dramaturg ja valgus-heli-videokunstnik:
Lauri Leis "Uims" - elektrikitarr
Mart Aas – tekst, vokaal
Mait Vaik – elektroonika, klaviatuur
Rene Tamm – valgus