Lavastused

2013. aastal tähistatakse ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul toob „Tannhäuseri“ Estonia lavale rahvusvaheliselt tunnustatud briti lavastaja Daniel Slater, kes debüteeris 1998. aastal Opera Northi laval Smetana ooperiga „Müüdud mõrsja“. Slateri lavastusi iseloomustavad originaalsus, inimlikkus, intelligentsus ja kaasaegsus. Tema mitmeid auhindu pälvinud lavastused on menukalt esietendunud Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Hispaanias, USAs ja Uus-Meremaal.

„Tannhäuser“, millega Wagner astus esimese sammu muusikadraama väljaarendamise poole, kuulub „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ helilooja keskmisesse, romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole ja ohust kaotada sidet reaalsusega, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Sellega jätkab ta „Lendavas hollandlases“ (1843) esmakordselt esile kerkinud naise lunastava armastuse ideed, millest saab edaspidi kõiki Wagneri oopereid läbiv teema.

Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. „Tannhäuser“ on esimene Eestis kõlanud Wagneri ooper, mis tuli ettekandele hooajal 1853/54 Tallinna Teatris (Revaler Theater). Estonias on ooperit varem lavastatud kahel korral (1930 ja 1942). Kontsertettekandena kõlas see hooajal 2003/04.