Lavastused

Dramaturg Liis Väljaots

Kunstnik Maarja Pabunen

Videokunstnik Kristin Pärn

Heliloojad ja helikujundajad Villem Rootalu ja Martin-Eero Kõressaar

Valguskunstnik Priidu Adlas

Laval Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn

Väljendid nagu „seitsme maa ja mere taga“, „kord ennemuistsel ajal“ ning „elasid kord“ toovad pea igale iidsete lugude tarkust austavale inimesele silme ette põneva ja fantaasiarikka maailma. Läbi aegade on muinasjuttude ja rahvalugude peamine funktsioon olnud kanda edasi allegoorilist elamise juhendit, mille peamine võlu seisneb lugudes peituvais inimlikes moraalsetes väärtustes. Samas tõstatavad lood oma mitmeplaanilisusega alati ka küsimusi väärtuste universaalsuse, tõdemuste objektiivsuse ning subjektiivsuse kohta ning jätavad kuulajale võimaluse vaadelda loo erinevaid filosoofilisi kihistusi vastavalt isiklikule kogemuspagasile, pakkudes sel viisil avastamisrõõmu nii nooremale kui ka vanemale kuulajale.

Trupp eesti teatriloojaid on asunud detektiivitööle, et analüüsida Süüria rahvalugudes peituvaid tarkuseid ning tõdesid. Eemärgiks on uurida ning vaadelda lugusid läbi võimalikult laia spektri, saamaks aimu kultuurilisest ja pärimuslikust taustast tulenevatest erinevustest ning ka sarnasustest. Kuna me ei taha jätta vaatajat vaid passiivse tunnistaja rolli, oleme teatrivormiks valinud foorumteatri põhimõtted – julgustame disskussiooni, et ka publikul oleks hääleõigus ja vabadus nähtu osas arvamuse avaldamiseks.

Lavastuse dramaturgia aluseks on kaks allikat. Esmalt raamat "Folktales from Syria", mis koondab endasse süüria poeedi Samir Tahhani poolt kogutud pärimuslugusid. Samir Tahhan käis lugudekorjel 1980ndatel. Võrreldes eestlastele tuntud jakob hurtade ning teiste folkloorientusiastidega leidis Tahhani kogumisretk aset küll sajand hiljem, ent sarnaselt, reisides mööda maad ning kirjutades üles telkide ees teedrüüpavate vanainimeste poolt pajatatud rahvalugusid, sai temagi veel viimasel hetkel n.ö sabast kinni sellel põlvkonnal, kelle kadumisega oleks kaotsi läinud ka rikkalik rahvapärimus. Teiseks pärimusainese allikaks on trupi enda uurimustöö käigus kogutud materjalid, läbi mille saavad sõna süürlased, kes on meie juurde jõudnud pagulaskriisi kontekstis, ning ka need, kes juba varem siin olid.