Lavastused

Laval Jan Kaus, Indrek Koff, Toomas Täht, Eva Koldits

Lavastus "Stiiliharjutused" asetab kirjanikud keset teatrit ja näitlejad keset kirjandust. Tulemus on ühtaegu moodsalt fragmentaarne ja traditsiooniliselt tekstikeskne – selles saavad kokku teatrietendus, kirjandusõhtu, stand-up, bändiproov ja lõpuks muidugi ka ELU ISE.

Lavastuse kaudseks põhjustajaks sai 2007. aastal ilmunud prantsuse kirjaniku Raymond Queneau’ raamatu "Stiiliharjutused" eestikeelne tõlge. Teos sisaldab Pariisi kesklinna ühistranspordis aset leidva veidra juhtumi 99 versiooni, näidates veenvalt, kuidas üht ja sama lugu on võimalik täiesti erinevalt jutustada. Queneau’ teos teeb samaaegselt kaht asja: muudab meele lahedamaks ja keele vahedamaks.

Paar aastat tagasi hakkas üks "Stiiliharjutuste" kohalik fänn – kirjanik Jan Kaus –  mõtlema, et 99 pole tegelikult mingi piir. Võttes Teise maailmasõja järgse Prantsusmaa pealinnas aset leidnud loo, hakkas Kaus kirjutama neile lisaversioone, millest mõnelgi küljes 21. sajandi alguse Eesti varjundid. Veidi aja pärast kutsus ta kampa mõned oma sõbrad, et tuua uusversioonid paberilt lavale. Nii sündiski kirjandus- ja teatriinimeste koostöö: kaks näitlejat (Eva Koldits ja Toomas Täht) ning kaks kirjanikku (Jan Kaus ja Indrek Koff) esitavad ühest loost mitukümmend omaloomingulist versiooni, sekka mõned Queneau’ originaalid – või nende tundmatuseni moondunud mugandused. "Stiiliharjutuste" lavastus ei näita ainult ühe loo ja ning tegelikult kogu keele lõputut paljunemisvõimet, vaid selles tuuakse kokku teatrietenduse, kirjandusõhtu, stand-up’i ja bändiproovi väljendusviisid. Kõik mõtted ja võtted on lubatud.

Kõik rahulolevad bussisõitjad on üksteise sarnased, iga rahulolematu bussisõitja on omamoodi imelik.
L. Tolstoi

Lääne inimese määratleb ennekõike tema positsioon ühistranspordivahendis, mitte tema kui soojätkaja staatus.
M. Houellebecq

Sõda on rahu.
Vabadus on orjus.
Nöör on lint.
G. Orwell

Nööp – ei mingit kahtlust!
A. Lindgren

Grab them by the button.
D. Trump