Lavastaja ja dramatiseerija Helen Rekkor
Kostüümikunstnik Maarja Pabunen
Lavakunstnik Joanna Juhkam
Maskikunstnik Sandra Lange
Koreograaf Kristjan Rohioja
Helilooja ja helikujundaja Villem Rootalu
Valguskunstnik Priidu Adlas
Visuaalsete lahenduste autor Mikk Mengel
Osades Rauno Kaibiainen, Sandra Lange, Kristian Põldma, Ajjar Ausma, Maarja Tammemägi, Kat Sun
"Sõsara sõrmeluud" on teatriühendus Misanzeni vabaõhulavastus samanimelise pärimuskogumiku ainetel. Kui Lääne-Euroopa muinasjuttudes on loo kangelaseks enamasti mees ning naine on pigem vaatleva subjekti rollis, siis eesti pärimuslugudes ei ole haruldane, et naine haarab oma elutee kujundamise enda kätesse.
Loomulikult oleneb naise saatus ja staatus ka vestja taustsüsteemist, maailmavaatest ja kogemustepagasist; samuti mängib naise kui kompleksse sotsioloogilise konstruktsiooni kujutamisel oma osa ka lugudes põimunud ajalis-kultuurilised kihistused - kui vanemate lugude sootsiumi suhted viitasid muinasaegsele matrilineaarsele elukorraldusele, siis hiljem korjatud lugudes annab tooni muinasjutuvestjate komme ammutada inspiratsiooni nii tõlkekirjandusest kui ka fimisüžeedest, samuti pole haruldased laenud vene legendidest ja imemuinasjuttudest.
Teatriühendus Misanzen on varemgi publikut lummanud - visuaalteatriõhtu "Üle vee"/"Laineid lausudes" Viinistu kunstimuuseumi katlamajas ja merekuuris, "Süüria rahvalood" Vaba Lava kuraatoriprogrammis, "Õhtu on salameri. Edgar valteri rahutu rahu" Villike teatritalus Võrumaal. "Sõsara sõrmeluud" sünnib Misanzenile iseloomuliku visuaalteatri käekirjaga. Lavastuses kasutatakse varju-, maski, nuku-, audio-, tantsu- ja objektiteatri vahendeid ja võimalusi.
Lisaprogrammina järgneb teatriõhtule pärimusreiv, mille kunstiliseks juhiks on silent disco kuninganna Kat Sun. Muusikalises programmis kõlab pärimusmotiividest inspireeritud kaasaegne tantsumuusika, mille lõviosa moodustab Eesti artistide looming. Rohkem infot peatselt!