Näidenditelaenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.
Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!
Kasuta sisselogimiseks parooli
See the latest info of Estonian theatre
Dramaturg ja lavastaja Tiit Palu
Muusika Olavi Kõrre esituses
Peaosades Sepo Seeman ja Piret Laurimaa
Sorgu on saar, mis asub Pärnu lahe suus, mereteel Pärnust Kihnu, ja pisut Manilaiust kagus. Sorgu pole teab mis suur, kuid seal on küllalt ruumi punastest tellistest tuletornile ja majakavahi elumajale. Praegu seisavad need hooned tühjana, saart valitsevad aga alati näljased kormoranid.
On hästi teada, et sajandite jooksul on Sorgu saare järgi laevad oma kurssi seadnud. Sajad suured ja väikesed alused on Sorgu peitlikel madalikel ja riukalikel karidel oma kurva otsa leidnud.
Sorgu majakavahi maja on ehitatud 1904. aastal. Sealt peale kuni moodsate aegade saabumiseni elas saarel paikselt majakavaht, vahel üksipäini, vahel koos perega. Majakavaht täitis täpselt oma ülesandeid, tegi sissekandeid ilma ja olude kohta, jälgis loodust ja laevaliiklust. Majakavahi eluviis oli lihtne ja samas eriline, sest ehkki kõik oli käe-jala juures, polnud siit kerge põgeneda.
Sajandi tagusest ajast on Sorgu tuletorni ja selle elanike kohta teada lugusid ja legende, mis vajavad lahti rääkimist. Eriti üks lugu – lugu müstilisest mõrvast, millest omal ajal rääkisid kõik tähtsamad ajalehed. Tuletorni järelevaatajaks oli sel ajal Mihkel Adru. Juba tema isa ja vanaisa olid olnud majakavahid paljudes Eestimaa sadadest tuletornidest. Seega teadis Mihkel Adru hästi, mida ta töö temalt nõuab.
Kuid vahel peab majakavahtki jätma rutiini ja asuma võitlusse elu ja surma peale. Sellise valiku pidi tegema ka Sorgu majakavaht Mihkel Adru. Mis täpselt juhtus, on seni pakkunud alust kümnetele spekulatsioonidele. Lahendus oli ometi käeulatuses ja on nüüd suvelavastuses kõigi ees!
Oleme saanud selleks abi arhiividest ja pärimustest, oleme tutvunud dokumentidega muu hulgas nii Meremuuseumis kui Eesti Keskarhiivis Kanadas. Oleme vestelnud ellujäänute järeltulijatega ning täitnud hoolikalt kõik lüngad oma loogiliste tuletustega. Tänu pingsale uurimistööle olemegi taastanud asjade käigu täpselt nii, nagu see tegelikult oli.
Tere tulemast aastasse 1925! Tere tulemast tormidest ümbritsetud Sorgu saare tuletorni! Tere tulemast tantsima kriminaaltangot!
Pärnu Suveteater on alates 1916. aastast toonud publikuni lavastused „Klarissa kirjad“, „Inriid ja Toomas Nipernaadi“, „Armastuse narrid“ ja „Kuldrannake“.