Lavastused

Humoorikas vene klassika

Dramatiseerija Ott Kilusk (Endla Teater)
Kunstnik Illimar Vihmar
Muusikaline kujundaja Peeter Volkonski
Valguskunstnik Sander Aleks Paavo
Koreograaf Oleg Titov
Alusteoste tõlkijad Paul Viiding ja Lilian Vellerand
Osades Aarne Soro, Tarvo Vridolin, Margus Tabor, Triinu Meriste, Jaana Kena, Vilma Luik, Andres Tabun, Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Janek Vadi ja Aili Nohrin

Tere tulemast teatriõhtule, kus ühe pika loo asemel jutustatakse teile hoopis kolm. Kui aus olla, siis pole tegemist ühe komöödiaga kolmes vaatuses, vaid hoopis kolme eraldi lavastusega. Jutustamisele tulevad Nikolai Gogoli kolm lugu, millest esimene viib meid romantilise hõnguga Ukraina külakolkasse, teine tõelise suurlinna Peterburi peatänavale ja kolmas heidab pilgu üksikinimese siseilma.

Sõprusest ehk „Kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga“. See on lugu kahe südamesõbra tühisest tülist, millest kasvab lausa lepitamatu vaen. Maamõisnikud ei loobu oma uhkusest ja väljapeetusest – need on mehed, kes alla ei anna! Asi läheb lõpuks nii käest, et siga ka ei söö.

Armastusest ehk "Nevski prospekt". Peterburi suurlinn kogu oma hiilguses ja viletsuses. Kaks sõpra, üks kunstnik ja teine noor sõjaväelane, üks veidi ujedam ja teine uljam, vaesed ja lollid mõlemad, kaotavad oma unistuste daame taga ajades alguses pea, siis väärikuse ja lõpuks elugi. Ole sa igavesti neetud, Nevski prospekt!

Hullumeelsusest ehk "Hullumeelse päevik". Vaataja saab harukordse võimaluse piiluda ühe lihtsa nõuniku siseilma, elada kaasa tema unistustele, pettumustele ja lõpuks ka tõelisele eneseleidmisele, mis temast paraku hullumaja patsiendi teeb. Maadeldes iseenda sisemiste koerte, krantside ja penidega upub hullus mõistusesse ja mõistus hullusesse. Elagu Hispaania!

Õigupoolest on need kolm lugu üsna traagilised, sest mis võiks naljakat olla sõpruse, armastuse või aru kaotamises, aga ometigi on, sest kirjutagu Gogol millest tahes, ikkagi teeb ta seda läbi satiiri, võimatute olukordade ja sedavõrd mahlakate karakterite, et nuta või naera, midagi pole teha, naer kipub vägisi peale jääma.