Kolmest ajast, mis erutavad inimesi - minevikust, olevikust ja tulevikust - on lavastuse loojad valinud keskmise. Muidugi on teatrile omasem tegelemine kauge möödanikuga. Aga mõnikord võtab ta endale julguse rääkida sellest, mis leiab aset täna, praegu, mis juhtus üks minut tagasi, kolm päeva tagasi, üks aasta tagasi. Toimumiskoht -siin, naabertänaval, teatriväljakul, kodulinnas.
Venelased Eestis on väga tähtis ja huvitav teema. See ei ole lihtne teema. Hakates rääkima asjadest nagu inimene ja inimene, inimene ja riik, inimene ja ajalugu, inimene ja isiklik mälu, avastame end müütide keskelt. Kas selles emotsioonide, ambitsioonide, solvangute ja lootuste meres on võimalik leida koht lihtsatele ja igavestele inimlikele väärtustele? Tõenäoliselt saabub hetk, mil suure poliitika hääl on sunnitud asenduma inimese häälega.
Lavastuse aluseks on kohtumised inimestega, kes on Eestis elanud terve oma elu, ja nendega, kes on siia tulnud hiljuti, fragmendid telesaadetest ja ajaleheartiklitest, tänaval pillatud repliigid ja väikeste kohvikute kõnelused.
Lavastus leiab aset projekti European Cultural Eхchange raames, mille kohaselt valmistavad Eesti, Saksamaa, Türgi ja Belgia teatrid ette ajaloolistel sündmustel põhineva näidendid, misjärel neid näidatakse kordamööda igas osaleja-riigis.
Stsenaariumi autor ja lavastaja Boris Pavlovitš.
Kunstnik Aleksandr Mohhov.
Mängivad Ljubov Agapova ja Tatjana Manevskaja.