Lavastused

Lavastaja: Kertu Moppel
Kunstnik: Arthur Arula
Muusikaline kujundus: Loore Martma

Osades: Mari Pokinen, Liis Lindmaa, Ragne Veensalu, Tõnis Niinemets, Kait Kall, Mart Koldits

"Sinihabe" on pilt lähituleviku ühiskonnast, kus  kõik on allutatud loogikale, utilitarism läheneb äärmusele ja igasugune looming on ülearune.
Kõik, mida ei saa mõõta ja materiaalsetesse väärtustesse ümber arvestada tekitab inimestes ebakindlust ja hirmu. Reaalse kogemuse asemel hakatakse eelistama tehnoloogilisi simulatsioone ja kõik kahetimõistetav satub põlu alla.

Kertu Moppeli kirjutatud lugu on inspireeritud Ray Bradbury ulmeromaanist "451 kraadi Fahrenheiti", mis räägib riigist, kus kirjandus on keelatud. "Sinihabemes" uuritakse, mis saab ühiskonnast siis, kui inimesed enam ei mõista ega vaja poeesiat. Absurdimaigulise loo alusmaterjalideks on muuhulgas ka George Perrault`i muinasjutt "Sinihabeme loss" ja inglise psühhiaatri Iain McGlichristi teooria selle kohta, et Lääne ühiskond kaldub järjest rohkem kasutama vasakut ajupoolkera, mistõttu muutuvad maailmas valitsevad väärtushinnangud järjest materialistlikumaks ja ühiskond kunsti suhtes vaenulikumaks.

Kui Bradbury pakub välja tulevikuvisiooni, kus raamatud ja poeesia on keelatud, siis McGlichristi järgi on meid ootamas ühiskond, kus puudub vajadus loomingu järele, sest inimesed ei saa sellest lihtsalt enam aru. Kõik, mida ei saa mõõta ega materiaalsetesse väärtustesse ümber arvestada, tekitab ebakindlust ja hirmu. Reaalse kogemuse asemel hakatakse eelistama tehnoloogilisi simulatsioone ja kõik kahetimõistetav satub põlu alla.

Lavastaja on koos trupiga loonud pildi sellisest tulevikust. Olukorrad laval mõjuvad koomiliselt, kuid panevad samas ka mõtlema elu põhiväärtuste üle. Kuna "Sinihabemes" kujutatud tulevikuühiskonnas on kõik reeglitega määratud ja mingil moel ka tsenseeritud, siis ei kasutata laval ebatsensuurseid sõnu ja näitlejad ei võta end laval füüsiliselt alasti.