Lavastused

Autor Tomas Jansson
Lavastaja Dmitrijs Petrenko
Lavakujundus ja kostüümid Inga Silina
Valguskunstnik Anton Andrejuk
Helilooja Aleksandr Žedeljov
Lavastaja abi Jekaterina Egorova
Osades Dmitri Kosjakov, Mikhail Manevich, Marika Otsa, Karin Lamson ja Aleksandr Žilenko

Hingeminev lugu lapsepõlvest, suureks saamisest ja eluraskustest, millel võib olla ühtviisi laastav mõju igas vanuses inimestele. Lavastuse keskseks teemaks on küsimus, miks unustab inimene nõnda kiiresti ja nii kergesti, kui raske on olla suuri elumuutusi läbiv teismeline? Miks koheldakse oma last teisiti võrreldes sellega, kuidas ise sooviti teismelisena oma vanemate poolt koheldud saada? Millisel hetkel muutuvad täiskasvanud oma vanemate sarnasteks?

Lavastus algab ja lõpeb lahkuminekuga: isa läheb emast lahku, näidendi lõppvaatuses jätab poeg maha oma perekonna. Lapsed ei aktsepteeri alati maailma, mille täiskasvanud on nende jaoks loonud, isegi kui see näib ideaalne ja harmooniline. Sügav mõistmatus, mis sünnib suutmatusest ära kuulata vastuoludega täidetud rasket eluetappi läbivat inimest, on äärmiselt traumeeriv mõlema osapoole jaoks.

Alkohol ja narkootikumid mõjuvad noorte jaoks ahvatlevalt kui näiliselt kõige lihtsam viis, kuidas oma hingepiinadest üle saada, kuid paraku need vaid mitmekordistavad valu, mida vanemad oma laste pärast tunnevad.

Lavastus on jõuline üleskutse saada oma ligimestega lähedasemaks. Kas ma olin hea isa? See on küsimus, mille esitab endale lavastuse peategelane ja jõuab mõistmisele, et ta jäi ilma kõige olulisemast – oma poja kasvatamisest –, sest ta keskendus liialt sellele, kuidas on “õige” lapsi kasvatada. See on vabaduse osa, mis tuleb armastuse nimel iseendalt tagasi võita.

Lavastuses kõlab ausa ja olulise arutelu saateks ajakohane noortemuusika, mis peegeldab nooruse mässumeelset ja kompromissitut vaimu. See on lavastus lastest ja vanematest, lastele ja nende vanematele.

Soovitatav vanusele 14+ 

Lavastuse etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.