Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

{Sajandi lugu}: Sirgu Eesti

Teater:
Lavastaja:
trupiga, Aare Toikka, koostöös G9
Esietendus:
Esietendus 5. oktoobril 2017 Rahvusraamatukogus
lavastus-pic

Oleks võinud minna ka teisti

Algidee: Indrek Hargla ja Aare Toikka
Autorid: Aare Toikka ja Mihkel Seeder
Lavastaja: Aare Toikka, koostöös G9 ja trupiga
Kunstnik: Henry Griin
Valguskunstnik: Sander Põllu
Kostüümikunstnik: Keili Retter
Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres
Näituse teostus: Ave Tölpt

Osades: Katrin Saukas, Elina Reinold, Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Inga Vares, Kristo Kruusman, Kristel Maamägi, Henry Griin, Mari Mägi, Keili Retter, Andra Aaloe, Juhan Vihterpal ja Rahvusraamatukogu naiskoor (dirigent: Anneli Surva)

EV100 teatrisari "Sajandi lugu": Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul.

Öeldakse, et ajalugu on võitjate kirjutatud. Napoleon leidis koguni, et ajalugu on vaid hulk valesid, milles on ühisele nõule jõutud. See jätab mineviku mäletamisest äärmiselt subjektiivse ja juhusliku mulje. Ometi põhineb ühe rahva enesekuvand suuresti just ajalookäsitlusel.

Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teater juhatavad vaatajad läbi labürindilaadse Rahvusraamatukogu paralleelreaalsusesse - Eestisse, kus minevikku mäletatakse vaid kangelaslugudena. Uued riigiisad on võtnud oma pühaks eesmärgiks süstida rahvasse eneseusku. Nad on veendunud, et rahva positiivne enesekuvand tagab Eesti püsimajäämise veel paljudeks aastateks.

Välja ilmub aga noor Eduard, kes tahab inimesteni tuua ajaloolise tõe. Eduard ihkab rääkida murrangulistest 1930ndatest, kui majanduskriisist ja sisepoliitilisest kemplemisest kurnatud isamaal tõstis pead uus jõud - vastuolulised vabadussõjalased, kelle eesotsas noor ja karismaatiline advokaat Artur Sirk. Eduard tahab rääkida aastatest, mil põrkusid aated ja jõud, südametunnistus ja pragmaatiline kalkuleerimine. Ta tahab rääkida ajast, mil kogu Eesti oli sunnitud otsustama, millisel teel riigi ja rahvana jätkata.

Eduardi versioon tekitab uutes riigiisades rahutust, eriti, kuna ta eksib peamise reegli vastu: alati oleks võinud minna ka teisti. Aga on see nii? Saame me iga ajaloolise seiga ja fakti kahtluse alla seada või pea peale keerata? Kuidas me peaksime oma ajaloost rääkima? Mida tasub oma minevikust mäletada? Ja üleüldse, kes see Sirk õige oli?

NB! Lavastuse esimeses osas liigutakse Rahvusraamatukogu erinevates ruumides ja teekond sisaldab treppe

NB! Hilinejad saali ei pääse ja piletiraha tagasi ei maksta!