Ükski ooper "ei ole patuta", ent kui seitse surmapattu ühinevad Kurt Weilli ning Bertolt Brechti loomingus, tasub oodata erakordset tulemust.
"Seitse surmapattu" jutustab loo Annast, kes on sunnitud tantsijana karjääri tegema, et oma perele uue maja ehitamiseks raha teenida. Helilooja lõi peategelanna rolli esitamiseks kahele esitajal - Anna I ja Anna II on ühe tegelaskuju erinevad poolused, kellel "üks süda ja ühine hoiuraamat".
Lauludega ballett jäi ka loovtandemi Weilli ja Brechti viimaseks koostööks 20. sajandi alguse realistlikku teatri mõistes, mida iseloomustas popmuusika kasutamine (moodne tantsumuusika ja barbershop-kvartett) ning traditsioonilistele euroopa kunstmuusika vormidele viitamine (vaimulikud koraalid). Isa roll etenduses on kirjutatud tenorile, Anna vendadena kuuleme tenorit ning baritoni ning ema rolli esitab bass. Just selline on Weilli iroonia barbershop-ansamblilaulu aadressil.