Lavastused

Koreograafia Meg Stuart
Esitus Márcio Kerber CanabMeg Stuartarro, Vânia Rovisco, Maria F. Scaroni, Claire Vivianne Sobottke
Live muusika Jordan Dinsdale, les trucs (Charlotte Simon, Toben Piel)
Tehniline koordineerimine Tom De Langhe
Valguskujundus Emanuelle Petit
Valgus Matthias Rieker
Heli Vincent Malstaf
Fotod Anja Beutler
Tuuride mänedžer Delphine Vincent
Produduktsioon Damaged Goods (Brussels)
Toetus Flemish Government, Flemish Community Commission

Lavastusega “Solos and Duets” („Soolod ja duod“) lisavad Meg Stuart ja Damaged Goods oma loomingulisse koostöösse uue peatüki.

Selles kombineeritud programmis kohtub minevik olevikuga, tuues kokku valiku soolo- ja paaristeoseid („Signs of Affection“, „Inflamável“) ning katkendeid performance-õhtutest („No One is Watching“, „Built to Last“, „UNTIL OUR HEARTS STOP“). Esitatuna aastaid Damaged Goodsi koosseisu kuulunud tantsijate ja muusikute poolt, pakub „Soolod ja duod“ pilguheitu loomingusse, mis elab, kasvab ja teiseneb.

“Etendajad Vania Rovisco ja Márcio Kerber Canabarro liiguvad lummava täpsusega.”
(Petra Paterno, Wiener Zeitung, 01.08.18)

“Meg Stuarti loomingu tõeline tugevus seisneb puhta abstraktsiooni ning sügavale selle sisse peidetud tähenduse ja tähenduslikkuse vahelises pinges. Kohati ka puhtas energias, mida liikumine tekitab ja endas kannab, igavesti tabamatuks jäävas tõlgenduses, mis antakse vaatajale edasi ainulaadsel viisil.”
(Rando Hanneman, Tanzschrift, 2018)

“Võimas ja vabastav haripunkt etendusele, mis pakub Meg Stuarti loomingule senisest väga erinevat vaadet.“
(Wera Hippesroither, PW-Magazine, 07.08.2018)

Meg Stuart (USA) on koreograaf, lavastaja ja tantsija, kes elab ja töötab Berliinis ja Brüsselis. Koos oma 1994. aastal asutatud tantsutrupiga Damaged Goods on ta loonud üle kolmekümne lavastuse, mille hulgas leidub nii soolo- ja paarisetendusi (nt „Blessed“, 2007 ja „Hunter“, 2014) kui ka suuremahulisi koreograafiaid (nt „VIOLET“, 2011 ja „CASCADE“, 2021), videoteoseid, kohaspetsiifilisi teoseid („Projecting [Space[“, 2017–2019) ja improvisatoorseid projekte („City Lights“, 2016). Stuarti looming liigub vabalt tantsu, teatri ja visuaalkunsti žanrite vahel, saatjaks pidev dialoog erinevatest distsipliinidest pärit kunstnikega. Läbi fiktsiooni ja muutuvate narratiivikihtide uurib ta tantsu kui tervendamise ja sotsiaalsete mustrite muutmise vahendit. Stuarti praktikas mängib olulist rolli improvisatsioon, mida ta kasutab strateegiana füüsilistesse ja emotsionaalsetesse seisunditesse või nende mälupiltidesse sisenemisel. Ta annab oma teadmisi edasi viies regulaarselt läbi töötubasid ja meistriklasse nii oma stuudios kui mujal.

Meg Stuart on pälvinud oma loomingu eest mitmeid preemiaid, sealhulgas 2018. aasta Veneetsia biennaali Kuldlõvi elutöö eest.

Kestus: ca 90'
Keel ei ole takistuseks