Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

SAAL Biennaal '23: "Guide to surviving Masculinist Territory"

Teater:
Saal Biennaal | Kanuti Gildi SAAL
Autor:
Audrey Bersier, Marion Thomas, Maxine Reys
Lavastaja:
Audrey Bersier, Marion Thomas, Maxine Reys
Märksõnad:
SAAL Biennaal 2023
Esietendus:
Jaanuaris 2021 Théâtre du Grütlis festivalil GOGOGO
lavastus-pic

Kontseptsioon, tekst ning hääl Marion Thomas
Kunstiline koostöö ning helikujundus Audrey Bersier, Maxine Reys
Graafika Audrey Bersier
Produktsioonimanager Joanne Buob
Tõlge eesti keelde Maria Esko
Eestikeelse teksti hääl Inga Salurand
Tõlge inglise keelde Florence Schluchter-Robins
Šoti aktsendiga teksti hääl Rosalind McAndrew
Videosalvestus Alexandre Montin
Produktsioon Pintozor Prod.
Kaasproduktsioon Théâtre du Grütli (Genf), Les Subsistances (Lyon)
Toetus Geyser project call grant, Ernst Göhner Stiftung, m2act, ProHelvetia, Fondation Emilie Gourd, la Loterie Romande

„Guide to surviving Masculinist Territory” („Kuidas maskulinistide territooriumil ellu jääda“) on jalutuskäigu- ja audioloengu formaadis toimuv performance. Naishääl palub teid jalutuskäigule läbi Tallinna, saateks ühe incel'i lugu. Incel on mees, kes elab n-ö oma tahte vastases tsölibaadis ning suhtleb teiste sarnaste inimestega internetis, kus nende peamiseks jututeemaks on naiste vihkamine. Teoses põimub incel'i elu järk-järgult ühe noore naise eluga, kellele see vägagi vägivaldne liikumine huvi pakub.

Incel'i definitsioon
Sõna incel on moodustatud on moodustatud ingliskeelsest sõnapaarist „involuntary celibate“ ehk mitte-valikulilises tsölibaadis elav inimene. See viitab noormeestele, kes on oma identiteedi ehitanud selle ümber, et nende elus on kas väga vähe või pole üldse seksi. Nad usuvad, et põhjus, miks neil romantilist suhet ei ole tekkinud, on see, et nad ei ole naiste jaoks väliselt piisavalt atraktiivsed – naisi kutsuvad nad sealjuures sageli femoidideks (ingl. k. sõnadest „female“ ehk naissoost ja „humanoid“ ehk inimesetaoline olend).

Kunstnikupositsioon
Läänemaailmas on #MeToo liikumine andnud naistele enneolematu võimaluse oma kogemustest rääkida ja end kuuldavaks teha ning võiks ju oletada, et naiste ja vähemuste õigused ning ka suhtumine neisse on edenemas. Teatud kontekstides võib see osalt tõsi olla, aga samas peetakse nii meedias kui kultuuris laiemalt naistevastast verbaalset ja seksuaalset vägivalda jätkuvalt normaalseks ning sellele vaadatakse läbi sõrmede. On näha, et uued vägivaldsed liikumised ja vihakõne on tõusuteel.

Incel'eid kirjeldatakse kui vaimsete probleemidega inimesi, kuid pigem tundub, et seesugused tegelased on vägivaldses süsteemis lokkava viha suhtes ülitundlikud.
Meie eesmärk ei ole incel'ite üle naerda, neid külmalt analüüsida või neile isegi kaasa tunda, vaid uurida, kuidas nemad naistevastast vägivalda näevad.

“Stsenaariumi, mille kirjutas Marion Thomas ja kandis Edinburgh's ette Rosalind McAndrew, on köitev, mõtlemapanev ja paiguti õõvastav.” – The Scotsman, Joyce McMillan

“Vaatajad võivad oodata uut, õpetlikku ja ehmatavat kogemust.” – The List, Mega Merino

Audrey Bersier astus 2011. aastal Lausanne'i kunstikooli ECALi, kus ta omandas bakalaureusekraadi filmikunsti erialal. Ta hakkas aina enam huvituma audioloomingust ning katsetama erinevate formaatidega nagu audiogiidid, taskuhäälingud ja heliinstallatsioonid. Ta kaasasutas kollektiivi Pintozor Prod. eesmärgiga oma loomingulist uurimistööd paremini mõtestada.

Maxine Reys on teatrilavastaja ja doktorant. 2016. aastal omandas ta magistrikraadi lavastaja erialal Lausanne'is asuvas lavakõrgkoolis La Manufacture ning hetkel õpib doktorantuuris ja uurib näitlejate ja lavastajate vahelist suhtlust lavastamise protsessis (FNS grant, UNIL). 2018. aastal kaasasutas ta koos Audrey Bersier'ga kollektiivi Pintozor Prod., kus ta produtseerib teatriprojekte, heliloomingut, taskuhäälinguid ning tulevikuvisioone käsitlevaid töötubasid. Ta teeb projekte ka koos kunsti, urbanismi ja psühholoogiaga tegeleva grupeeringuga Kraft (Lausanne).

Marion Thomas on kirjanik, lavastaja ja etendaja. Ta omandas Nantes'i ülikoolis kirjanduse erialal magistrikraadi ning pärast seda õppis Lausanne'is La Manufacture'is teatrilavastajaks. Nantes’is teeb ta koostööd teatritrupiga Frag ja Lausanne'is kollektiiviga Pintozor Prod. Teda huvitab hübriidsus teatris ning teised kaasavad kultuurivormid, näiteks tegeleb ta multidistsiplinaarse loomeuurimusega mere potentsiaali teemadel (koostöös Prantsuse mereuurimise instituudi Ifremeriga) ning lisaks õpetab ta Nantes'i ülikoolis rahvusvahelistele magistritudengitele dramaturgiat.

Kestus: 60'
Eesti ja inglise keeles
Esineb füüsilise ja seksuaalvägivalla kirjeldusi