Lavastused

Florentina Holzinger avaldab muljet rea väga füüsiliste etteastetega, järeleandmatult propageerides vastupidavuse ning elujõu täielikku väljendamist – loov, seksuaalne, füüsiline ja humoorikas. Tema toorelt sensuaalsed lavateosed on sageli tulvil kehalisi tehnikaid, mis pärinevad teistest distsipliinidest, nagu näiteks kickboxing, klassikaline tants, tõstesport ja akrobaatika. "Apollon’i" puhul kutsub ta Apolloni muusasid üles põkkuma Ameerika parimate tsirkuse naljanumbritega.

"Apolloniga" vihjab Holzinger Balanchine'i neoklassikalisele kvartetile "Apollon Musagète". Loo keskmes on Apollon – kreeka mütoloogia kunstide jumal. Varvaskingades koreograaf ja tema muusad tõukavad - olümpiamängude kaalus raskused õlgadel ja naeratus näol - selle postripoisi oma troonilt. Selle humoorikas-raevuka hävitustöö kaudu klassikalise narratiivi kallal, käsitleb Holzinger müüti väidetavalt täiuslikust naisest – naiskunstnikust endast. Mida need täiuslikud naised üldse tahavad?

  

Tuginedes performance-kunsti ajaloole, uurib Holzinger meie dualistlikke suhteid täisulikkuse ja iluga, ihaluse ja tülgastusega, projektsiooni ja väärkujutlusega, hävitamise ja ülesehitamisega ning ühtlasi ka kõrgkunsti ja meelelahutuskultuuri vahelist katkestatust. Kuus naist asuvad kogu oma performatiivses hiilguses ja vihase füüsilise virtuoossusega neoliberalistliku kehakultuse kallale. "Apollon" kõigub okultse fitness-stuudio esteetika, küborg-härjavõitluse ja klassikalise naljanumbri vahel. Ühe võimaliku praeguse perspektiivina kõrgkunstile on rakendatud fin de siècle'i värdjate väljanäitust ja 1960ndate live art'i. Kooseksisteerivad utoopilised olendid, tulevikunarratiivid ja nagu ütleb Donna Haraway: "mitmeharulised reaalsused" ["tentacular realities"].

  

Florentina Holzinger õppis koreograafiat SNDO's (School for New Dance Development) Amsterdami Hogeschool voor de Kunsten'is. Tema soolovormis diplomitöö "Silk" sai ImPulzTanz 2012 festivalil auhinna Prix Jardin d’Europe. Tema koostöö Vincent Riebeek'iga andis tulemuseks lavastuste triloogia: "Kein Applaus für Scheisse", "Spirit" ja "Wellness", mis hetkel tuuritavad Genti kunstikeskuse CAMPO eestvedamisel. Viimane produtseeris nende viimased kaks teost "Spirit" ja "Wellness". 

Holzinger'i teine sooloteos "Recovery" esietendus 2015. aasta sügisel. "Recovery" oli eksperimentaalne mõtisklus Florentina taastumisest peale laval aset leidnud ja traumaga lõppenud õnnetust. See uurib naise kujutamise erinevaid viise, püüdes tõstatada küsimust naise füüsilise võimekuse täispotentsiaali kohta. Lavastus, milles osaleb spordipsühholoog ja praegune Horvaatia K1 naistšempion, viis avaliku palveni pakkuda võitluskunstide treeninguid kunstnikele. Lavastusest lähtuvalt hakkas Florentina pakkuma võitlustreeninguid eluks kunstnikuna. Esimest korda toimus selline õpituba festivalil lmPulsTanz 2015 ja jätkus treeningutega "võitlemine kuraatoritele" Stedelijk'i muuseumis Amsterdamis, "võitlemine seksitöötajatele" Amsterdami Punaste Laternate linnajaos, "võitlemine meeleavaldajatele" 2016. aasta rahutuste ajal Toulouse'is, "võitlemine põgenikele" Hamburgi Sommerfestivalil. Vincentiga loodud triloogia sai jätku 2015. aasta suvel CAMPO kunstikeskuses loodud teosega "Schönheitsabend - Tänze des Lasters, des Grauens und der Extase", mis tõmbab paralleele nende endi loo, ja Euroopa kõige provokatiivsemaks tantsupaariks nimetatud saamise, ning Vaslav Nijinsky ja Ida Rubinstein'i loo vahele. Florentina on kaasautor ja esineja veebisarjas "Body and Freedom", mis sai alguse Berliner Festspiele'l ja mis võttis sihikule eluspubliku võimetuse sekkuda. Edasised episoodid filmiti erinevate etenduskunstide platvormide raames ja pop-up etenduspaikades. Performance'ite kõrval pakub "Body and Freedom" grupeering ka "Treeningsessioone publikule", et aidata vaatajatel säilitada aktiivne, ent mugav roll kogu performance'i kestel ning ühtlasi, lahutamatu osana etendusest, pakkuda vaatajaile võimalust edastada kriitikat, panustada või panna peale veto.

Hetkel on Florentina Holzinger residentkunstnik ICK'is (International Choreographic Arts Center) Amsterdamis ja tegeleb oma esimese balletietenduse väljatoomisega, uurides koostöös naisballetiartistiga klassikalist repertuaari läbi dualismi idee: labane vs ülev, kunstlik vs ehe, teater vs kliinik jne.

  

NB! Lavastus sisaldab stseene, mis võivad osasid vaatajaid häirida. 

  

Produktsioon: CAMPO

Kaasproduktsioon: Frascati Producties/Amsterdam, La Bâtie – Festival de Genève, steirischer herbst/Graz, Münchner Kammerspiele, Sophiensaele/Berlin, Künstlerhaus Mousonturm/Frankfurt

Toetaja: MA7 - Kulturabteilung der Stadt Wien

Tänud: Sina Christmann, Philippe Marchal, Alister Mazzotti, Ghani Minne & Blaze

  

Esietendus: 15.09.2017, La Batie Geneve (CH)

  

Kestus: 100`

Inglise keeles