Lavastused

Kunstnik: Johannes Valdma

Osades: Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Risto Vaidla

Absurd relvaähvardusel. 

Kuulatakse ikka seda inimest, kelle käes on revolver. Vilunud kurjategija Kompu on sellest perfektselt aru saanud. Ta lukustab end ühte ruumi nelja inimesega, võtab nad sihikule ja alustab eksperimenti, mille eesmärk on välja uurida, kas relvaähvardusel on võimalik lasta end kõigist pattudest puhtaks pesta?

Ungari legendaarse kirjaniku Gabor Görgey 1968. aastal kirjutatud metafoorne näidend „Vader, kus tukk on?” meenutab ühtaegu koomika ja kibedusega 1956. aasta Ungari ülestõustu Nõukogude Liidu repressioonide vastu.

See lugu on täna ja siin püüdnud Eesti uue teatrigeneratsiooni tähelepanu. Lavakooli värskeimad lõpetajad Karl Koppelmaaga eesotsas on leidnud materjalist tugeva pinnase, millelt tõukuda filosoofilisse sfääri, kuid ka isiklike lugude radadele. Ja sündinud ongi „Revolver”.

Lavastaja kirjutab:

„Päike käib ringi. Maa käib ringi. Inimene käib ringi. Revolver käib ringi. Nõiaringi. Kuradiringi. 
Me tunneme revolvrit, me teame tema organeid, mõistame mehhanisme. Revolver tunneb meid, teab meie organeid, meie mehhanisme – kaitseriiv maha, kukk või kana vinna – käib pauk ja puu otsast kukuvad robinal maha viis näitlejat.
Nad mängivad tükki abstraktsest revolvrist, lõpmatuseni korduvat motiivi võimu väärkasutusest. Ja ühel hetkel miski murdub. Kõik isiklik muutub 9mm emotsionaalseks kuuliks, mis tormab aina ringiratast edasi ja ootab, millal ta kord ometi välja pääseks…”