Lavastused

Valgus: Triin Hook, Aleksander Erstu
Produtsendid: Kristel Treier ja Helger Kavant

Osades Inga Lunge, Karin Rask, Toomas Täht (Hessisches Staatstheater Wiesbaden), Maarius Pärn

Reaalsuse ja groteski ning komöödia ja draama piirimail kõikuv lugu nooremas keskeas paarist, Anettist ja Fredist, kelle abielu on seitsmeteistkümne kooselatud aasta järel muutunud rutiinseks ja etteaimatavaks. Nii otsustabki välisreisile sõitnud Anett elule värskust lisada ja toob kaasa üllatava “kingituse”. Tekib pöörane armukolmnurk või koguni nelinurk, mis paneb proovile mitte ainult abielu vaid kõik traditsioonilised väärtused. Peategelased püüavad peletada rutiini, luues tegelikult tänase kooseluvabadust nõudva eestlase karikatuuri. Sest tihtilugu on ta lihtsalt enesekeskse maailmapildiga ja teistega mittearvestav… Ilmneb aga, et tegemist on millegi sügavama märkamisega, kui lihtsalt rutiin…

Tegelikult on selles pealtnäha komöödias oi-kui-palju tegelikku tähelepanuvajadust ja hellust ja nii mõistmist kui mittemõistmist… Meie arvates on seda lihtsalt situatsioonikomöödiaks nimetada pealiskaudne! See lugu hea näide, kuidas teatriteksti pöördub ajas pea peale, kuid on endiselt koomiline, kõnetab vaat et teravamalt, kihte on rohkem. Selle loo tähtsus on täna suurem kui 2002 esmalavastusena…

“Milline tunnetus ja ettenägelikkus Jaani Tätte poolt, milline lugu, kirjutatud 13 aastat tagasi! Täna on see ühiskondlikult ainumõeldav aksepteeritud võimalus saada kõlapinda a la “neil inimestel on käsi aja pulsil!”. Kogu see mina-mina-mina, soov saada tegelikult vaid meelelahutust – ja kuidas see armunelinurk uues kuues on omakorda main streamiks pööratud. Veidrikke on kõik kohad täis, aga mine ja palu kedagi päriselt kommuunis elada?”, ütleb lavastaja Tamur Tohver.

Jaan Tättet ei pea eestlastele tutvustama. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Jaan Tätte on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja.
Enamus teab teda siiski võrratute laulutekstide kaudu. Jaani lood on alati kerged, selged, lihtsad, tegelased on otse elust. Kunagi pole keegi neist liialt keeruline, nende tahtmised pole ülepea ambitsioonikad. Ehkki Jaan ise nii võibolla ei arva!