Osades:
KSENIA KUTEPOVA (VF riikliku preemia, Stanislavski nim. preemia, "Tšaika" preemia laureaat),
GALINA TJUNINA (VF riikliku preemia, preemia "Kuldne mask", Stanislavski nim. preemia, preemia "Triumf", preemia "Tšaika" laureaat),
ILJA LJUBIMOV (preemia "Tšaika" laureaat),
ANDREI SENNIKOV, ALEKSEI KOLUBKOV
Õnn elada teise inimese jaoks
Milleks kellegi teise jaoks, kui isegi enda jaoks ei taha?... Küsimused, mis piinavad näidendi kangelannat, polegi nii lihtsad nagu esmapilgul võib tunduda. Mida on õnneks vaja? Kuidas elada, kui tunnete täius möödub? ...
Ja nii viskubki Maša, kes on 17aastaselt oma eestkostjale, 36aastasele Sergei Mihhailovitšile mehele läinud, kõrgklassi mülkasse mitte meelelahutuse otsinguil, vaid kulutamata hingejõu ja lootuste tõttu
Arvamusi ajakirjandusest:
Fomenko valib teist korda järjest teema mehed ja naised, nagu ka oma eelnevas töös "Üks absoluutselt õnnelik küla", ja tuleb välja, et igavene teema pole suletud, pole lõpuni läbi töötatud. On millest üha veel ja veel rääkida.
On isegi raske öelda, kas kangelased armastasid teineteist. Vahest see ongi tõeline tunne selline tuhm, tagasihoidlik, tavaline naise igavese soovi foonil: olla armastatud. Ja kas ongi mingit muud õnne? Õnn elada teise jaoks? Milleks teise jaoks, kui tahaks enese jaoks? Efemeerne mateeria, igavesed küsimused, millele Fomenko ei püüagi vastata. Kõik on just nimelt nii, nagu see meie kõigiga reaalses elus juhtub. (Svetlana Hohrjakova, "Kultura")
Ülilihtne süee, mis on jutustatud õrnalt ja peenelt, soojendab hinge siira osaluse motiiviga. Ülikerge lavakeel, liikumise, sõnade, sallide tikand ja pits, teetasside vaikne kõlin- moodustab lummava pildi, mis on nukker ja täitumatu nagu elu ise. Iga hetke terav võlu ja traagiline, kuid avatud finaal armastus sai otsa, elu aga peab jätkuma- loovad imetlusväärse tunde eksistentsi igavlikkusest: kõik see oli, kõik see on ja kõik see jääb. Ja kui see kõik on veel ka nii ilus, nagu räägitakse Meistriklassis, siis ainult selles näebki mõtet. Naiseliku õnne otsingul. Selle omandamises ja kaotamises. Õrnuse, taktitunde ja peene professionaalsuse tonaalsuses. (Jekaterina Vassenina, "Afiša")
Fomenko järgi väärib autasu jõupingutus elada. Ja vaataja saab selle koos kangelastega sel minutil, mil hingepõhjast, kus on igaühel oma häma, tõstab selle üles pinnale ei tea kust avanenud teine hingamine
Just nimelt soovidega, lootustega ja hirmudega on rikastunud Meistriklassi etenduse õhk. Nagu "Õnnelik küla" suurvee ajal. (Maria Sedõh, "Obštšaja gazeta")
Etendus on ilma vaheajata, kestab 2 tundi.