Lavastused

Dirigent Lauri Sirp 

Lavastaja ja idee autor Jaak Jõekallas 

Kunstnik Reili Evart 

Koreograaf Hedi Pundonen 

Kostüümikunstnik Ülle Kogerman

Peaosades Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Imre Kálmáni rollis Jaak Jõekallas ja tema abikaasa Vera rollis Helgi Sallo. Teistes osades Janne Ševtšenko, Helen Lokuta,  Kadri Kipper, Kristina Vähi, Juuli Lill, Triin Ella, Rauno Elp, René Soom, Urmas Põldma, Mehis Tiits jpt.

"Pool lehekülge Ferenc Liszti partituuri kaalub üles kõik minu kirjutatud ja veel kirjutamata operetid." Nõnda on öelnud ungari operetihelilooja Imre Kálmán, kellele tema kaasaegsed andsid nime Operetikuningas. Kohe oma esimese operetiga "Sügismanöövrid" (1909) tõestas Kálmán, et tema näol on tegemist äärmiselt andeka operetikomponistiga ning tema järgnevad teosed vaid kinnitasid seda fakti. Viisimeistrina oli ta ületamatu – kauneid ja sütitavaid meloodiaid pudenes nagu varrukast. Jalutuskäikude ajal tegi ta vahel äkki peatuse, et kirjutada üles mõni pähe kerkinud viisijupp. Sama juhtus ka laiaulatuslike lõunasöökide ajal lugematutele sugulastele, kui helilooja haaras äkki salvräti, et see siis noote täis kritseldada. "Mustlasprimaš" (1912), "Tšaardašivürstinna" ehk "Silva" (1915), "Karnevalihaldjas" (1917), "Bajadeer" (1921), "Krahvinna Mariza" (1924), "Tsirkusprintsess" (1926), "Hertsoginna Chicagost" (1928), "Montmartre’i kannike" (1930) – need on tuntuimad tema operettidest.

Saatus kihutas Kálmáni aga tagant ja pani teda proovile. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks tema kõige lõbusamates operettides kõlavad nõnda selgelt traagilised noodid. Kaheosaline kontsertlavastus räägib Imre Kálmáni elust, loomingust ja armastusest, milles kõlavad muusikalood pakuvad kindlasti meeldivat äratundmisrõõmu.