Lavastused

Maailmakuulus Kurt Vonnegut on eestlasest kirjandusgurmaanile tuntud oma satiiriliste romaanide “Tapamaja korpus viis” ja “Tšempionite eine” järgi. Tegelikult oli asi selles, et Humanistist Suurmees kirjutas 1971. a. näidendi oma kodumaast, kuid välja tuli lugu tänasest Eestist.

Lõbus ja lihtsameelene lugu meestest, kes naudivad tapmist ja nendest, kes seda ei naudi. Naine, kaks armukest, ootamatult uude aega saabunud vanamoodne lihasööjast mees. Kivi ei jää kivi peale, toimub lõbus nõrkade näägutamine, lastakse püssi, kuid kõik jäävad ellu. Selle loo tegelased on: miljonär, kes sööb sibulat nagu õuna ja tapab mau-mausid paljaste kätega. Mees, kes heitis Nagasakile aatomipommi ja püüab mootorratta poodi tööle saada. Mees, kes müüb tolmuimejaid ja kelle elu uhkeim hetk oli, kui ta sai skaut kotka teenetemärgi. Mees, kes polegi oma ema kassitoidufirmale maha müünud. Poiss, kelle ema ei leia paremaid peigmehi kui tolmuimejate müüja ja see lilla tohter. Ema, kelle mees kadus Amazonase vihmametsadesse 8 aastat tagasi lootuses melonisuuruseid teemante leida ja kes ei taha, et teda sookra väänataks. Väike tüdruk, kelle jäätiseauto alla ajas, saksa ohvitser, kelle miljonär tappis paljaste kätega ja naine, kelle mehe jaoks oli kõik lõppenud 10 sekundit peale sõna “pühvel”. Selliste tegelastega naljalt naljast ei pääse.