Erik Alalooga: „Obsession“ on tehnoloogilise teatri stiilipuhas sooritus. Objektina sündinud masin asetatakse subjektiseisusesse. Tahtmatult kaasneb sellega masina iskustamine, kuid seda ilma lapsiku püüdeta omistada talle inimlikke omadusi. Masin on masin. Konstrueerisin selle masina seitse aastat tagasi. Tal ei ole ikka veel nime. Olen teda algusest peale identifitseerinud funktsiooni järgi. Funktsioonid on alati lähtunud tema tehnilistest tööprintsiipidest ning olnud osaks suuremast süsteemist. Läbiva tegelasena minu seitsme aasta loomingus kehastab ta tehnofoobide düstoopiaid masinast, kes inimeselt töö ära võtab. Jah, tema asemel oleks võinud kõiki neid tegevusi sooritada inimene. Aga sooritas masin, saamata selle eest sentigi honorari. Ta toitub 900 W ulatuses elektrivoolust, seni veel tasuta ressursina kasutuses olevast gravitatsioonijõust ning tema soontes voolab ca 70 liitrit kraanivett. Ma ei suhtu temasse kui endasugusesse, kui inimese asendajasse. Mina andsin talle elu, aga ta ei võlgne mulle midagi. Mina talle samuti mitte. Nüüd me oleme laval kahekesi. Ilma minuta ei oleks sind, ilma sinuta ei oleks seda etendust. Ära muutu tatiseks! Siin ei ole mitte midagi sentimentaalset, vastamisi on liha ja raud.