Plexus Polaire / Prantsusmaa
Lavastaja Yngvild Aspeli
Dramaturgiline tugi Pauline Thimonnier
Kunstiline tugi Paola Rizza
Lavakujundajad Polina Borisova, Gunhild Mathea Olaussen, Charlotte Maurel
Muusikalised kujundajad Guro Moe Skumsnes koostöös Ane Marthe Sørlien Holeniga
Nukukunstnikud Yngvild Aspeli, Polina Borisova, Sebastian Puech, Sophie Coeffic, Carole Allemend
Kostüümikunstnik Sylvia Denais
Valguskujundaja David Farine
Videokujundaja David Lejard-Ruffet
Nõustajad Philippe Genty, Mary Underwood
Näitlejad Aitor Sanz Juanes, Andreu Martinez Costa, Pierre Tual
Lugu siseheitlustest – koletisest, kes tahab võimust võtta
„Enamik asju on nii tühised.
Aga siis juhtub midagi enneolematut,
mis kõik endasse neelab.
Siis on kõik muutunud
ja sina ise oled muutunud
ja kõik, mida pidasid väärtuslikuks,
on nüüd sinu jaoks väärtuse kaotanud.
Sa kõnnid läbi tuha, mis kõigest on jäänud,
ja sina ise oled ka tuhk.”
Pär Lagerkvist
Mis on see kontrollimatu tuli, mis inimese südames lõõmab?
Keda me näeme, kui endale otsa vaatame?
„Tuhk” on visuaalteatrilavastus, mis inspireeritud Gaute Heivolli romaanist „Enne kui põlen”. See on lugu püromaanist, kes 1978. aastal külvas hävingut ühes Lõuna-Norra külas. Tõestisündinud loo taustal kerkivad esile detailid kirjaniku enda loost. Peeglite ja kajade koostoimel ristuvad kaks paralleelset lugu, tuues esile inimhinges leiduvad vead ning õhkõrna piiri terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel.
Lavastus keskendub Gaute Heivolli romaani läbivale teemale – hävitavale jõule, mis võib inimese endasse haarata ja hullumeelsuse sügavustesse tõugata. Seega põhiline väljakutse on lasta publikul kogeda nähtamatut – piiri normaalsuse ja hullumeelsuse, loomise ja hävitamise vahel. Habrast piiri, mis eraldab meid „ohutsoonist” omaenese rinnas. Püromaani leekides peegeldub kirjanik, kes mõtiskleb selle üle, kas ka tema oleks võinud olla see püromaan.
See lugu on pime kui öö, aga nii intensiivne ja nii hästi tehtud! – Hamar Arbeiderblad
2008. aastast töötab norra lavastaja Yngvild Aspeli Plexus Polaire’i kunstilisele loomingule pühendunud meeskonnaga. Välja on toodud kolm lavastust: „Signaalid” (2011), „Hämar ooper” (2013) ja „Tuhk” (2014). 2017. aasta septembris esietendub uus lavastus nimega „Darkroom” („Pimik”), mis on Sara Stridsbergi romaanil „Dream Faculty” põhinev lugu feminist Valerie Solanasest.
Läbi pildi ja sõnade, heli ja žestide, kujutlusvõime ja substantsi äratab Plexus Polaire ellu kõige sügavamale maetud tunded. Keda sa näed, kui näed iseennast?
Täiskasvanutele
Kestus 1 h 10 min
Vähese ingliskeelse tekstiga