Vincenzo Bellini ooperi kontsertettekanne 11. veebruaril Estonia kontserdisaalis
Felice Romani libreto Alexandre Soumet’ samanimelise värss-tragöödia ainetel
Maailmaesietendus 26. detsembril 1831 La Scalas
Osades: Norma – Virginia Wagner (Argentiina), Pollione – Kaludi Kaludow (Bulgaaria), Adalgisa – Helen Lokuta, Oroveso – Mati Palm, Clotilde – Kristel Pärtna, Flavio – Oliver Kuusik, dirigeerib Alberto Hold-Garrido (Hispaania).
Bellini „Normat“ peetakse romantismiaegseks kultusteoseks, mille populaarsus kasvas iga etendusega. 19. sajandi lõpuks oli „Norma“ jõudnud juba 35 riigi lavale ja seda esitati 16 eri keeles. Bellini hindas oma ooperit kõrgelt. „Kui ma satuksin laevaõnnetusse, siis jätaksin pardale kõik teised ooperid ja püüaksin päästa vaid „Normat“,“ kirjutas ta sõbrale.
Ooperit on dirigeerinud ka Richard Wagner, kes imetles teose voolavaid meloodiaid, mis erilise ehedusega andsid edasi ülevaid tundeid. „Norma“ edu saladus peitub muusika bellinilikus lihtsuses, mis kannab endas suurt dramaatilist väljendusjõudu ja esitab nimiosatäitjale tõelise väljakutse. Norma partii nõuab täiuslikku hääle valdamist, liikuvust ja väljendusrikkust, et edasi anda suuri tundeid – emaarmastust, armukadedust ja alistumist. 20. sajandil on ooperi nimikangelannat edukalt esitanud Maria Callas, Leyla Gencer, Joan Sutherland, Montserrat Caballé ja Renata Scotto.
Rahvusooperi pikas ooperite kontsertettekannete reas on Bellini „Norma“ juba kümnes. Varasematel hooaegadel on ülimenukalt ette kantud Wagneri „Tannhäuser“, Mozarti „Tituse halastus“, Catalani „La Wally“, Bellini „Puritaanid“, Verdi „Simon Boccanegra“, Rossini „Wilhelm Tell“, Donizetti „Poliuto“, Bellini „I Capuletti e i Montecchi“ ja Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“.