Lavastused

Noorsooteater Fontankal on Peterburis ainus aia-teater, mis avati 18. jaanuaril 1980. aastal etendusega 'Sada venda Bestuževit' Boris Golleri näidendi järgi. Teatri asutamine ja kogu selle edasine saatus on seotud tema pealavastaja V. A. Malõštšitskiga, kes on teatri repertuaari täiesti omamoodi kokku pannud. Noorele publikule imponeerisid kaasaaegsete kirjanike proosateoste alusel tehtud instseneeringud, mis andsid etendustele omapärase intonatsiooni - vahel pihitooliliku, vahel teravalt publitsistliku.

Aastatel 1983-1989 juhtis teatrit J. M. Padve – andekas Leningradi lavastaja (G. A. Tovstonogovi õpilane). Teater säilitas oma nime, trupi ja mõned lavastused, sisemiselt aga muutus: enam polnud see publitsistika, vaid väga peen psühholoogia, lavastajat lummas inimese hingeelu.

1989. aasta novembris sai teatri juhiks S. J. Spivak. Tema tõi teatrisse kaasa lüürilise maailmanägemuse ja ka oma parimad näitlejad, kes realiseerivad lavastaja mõtteid väga andekalt ning on koos temaga lavastuse kaasautorid. Spivaki autoriteatrit eristab eriline usalduslik toon. Siin ei tehta mitte maha, vaid mõistetakse igaüht, ei lahmita mõtlemata, vaid ironiseeritakse pehmelt ja kurvalt. Kõik Semjon Spivaki etendused eristuvad väga ereda kunstilise vormi poolest. Väga peen tinglikkus ja misanstseenide dünaamika annavad tema lavastustele erilise väljendusrikkuse ja teravuse.

Koos uue ja kaasaegse hoone avamisega muutus teater ühtseks kultuuriruumiks, mis ühendab endas kahte lava ja 'rohelist fuajeed'. See maastiku ja arhitektuuri kooslus teeb Izmailovo aia ebatavaliselt kütkestavaks, kaks lava aga lubavad realiseerida praktiliselt kõiki loomingulisi ideid.

Praegu on teatri kunstiliseks juhiks Venemaa rahvakunstnik Semjon Spivak.