Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Mul oli nõbu

Teater:
Autor:
Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja:
Valters Sīlis
Esietendus:
3. juulil 2020 Rakvere Rahu Hallis festivalil Baltoscandal
lavastus-pic
Tõlkija Contra
Kunstnik Uģis Bērziņš (LV)
Videokujundaja Laura Romanova
Valguskujundaja Priidu Adlas
Helikujundaja Raido Linkmann
Etenduse juht Tuuli Raadik
Produtsent Liisa Liksor
Laval Rea Lest ja Henrik Kalmet

Aeg, mil kurjategijad valitsesid Baltikumi, tundub olevat möödanik. Praegusel ajal jääb mulje, et allmaailm on enda organisatsioonid legaliseerinud ja äritseb nüüd seaduskuulekalt, ent mulje võib olla petlik.

"Mul oli nõbu" autor on Läti-Leedu juurtega Rasa Bugavičute-Pēce. Lavale jõudev lugu on Rasast ja tema leedulasest nõost Deimantasest, kellega koos üles kasvati. Juba teismeeas kulgesid nende elud sootuks erinevalt. Ühest sai näitekirjanik, teisest Kaunase maffia juhtfiguure, kes mõrvatakse aastal 2015 27-aastasena, arvatavalt kahe Eesti palgamõrtsuka poolt.

See isiklik lugu on esitatud läbi Rasa vaatenurga, kuidas ta nõbu järk-järgult aina sügavamale allilma ringidesse kaob. Näidend koosneb autori sisemonoloogidest, nõbude kohtumistest päriselus ja mõtetest, mida Rasa sooviks Deimantasele tagantjärele öelda. Lavastuse kaudu proovitakse aru saada, millised sotsiaalsed ja isiklikud ajendid tõukavad inimest pürgima maailma valitsejaks isegi siis, kui see tähendab väga lühikest elu.

Valters Sīlis (s. 1985) lõpetas 2010 Läti Kultuuriakadeemia, on töötanud nii väikestes erateatrites kui Läti Rahvusteatris. Valters on tuntud dokumentaallavastuste poolest, mis valgustavad kriitilisi hetki Läti lähiminevikust ning on tähelepanu suunanud sotsiaalpoliitilistele ja ökoloogilistele probleemidele nii lokaalselt kui globaalselt. ("Leegionärid" 2011, "Rahvuslik arengukava" 2013, "Kadunud Antarktika" 2015, "3 musketäri – Viinist idapoole" 2016). Valtersi uuriv, avatud ja aus hoiak kumab läbi tema viimastest töödest, mis keskenduvad mikro-ajaloole ja üksikisiku, peamiselt noorte valikutele kindlas kontekstis. ("Olles rahvuslane" 2017, "Poiss, kes nägi pimedas" 2019)