"Amsterdam" on lavastatud Aleksandr Galini uue näidendi järgi, kusjuures autoril on selle nimetuseks "Paraad". Sovremenniku uus töö on teatri kaheksas kohtumine näit
ekirjanikuga, keda sageli nimetatakse kaasaegseks klassikuks. Alus sellisele "teatriromaanile“ pandi 1983. aastal etendusega "Idatribüün", millele järgnesid näidendid "Sein",
"Tähed hommikutaevas", "Tiitel", "Anomaalia", "Saatja" ja "Dzinrikisja". Teatri jaoks on töö Galini teostega olnud väga edukas. Oma uues näidendis puudutab alati kaasaja suhtes tundlik autor mitmeid valusaid ja teravaid küsimusi leides samas neile ootamatuid vastuseid ja lahendusi.
Etenduse on lavastanud Sergei Gazarov – näitleja ja režissöör, kel seljataga suur töökogemus teatris ja kinos. Gazarov on nii näitleja kui ka lavastajana puutunud kokku Galini dramaturgiaga, mängides üht peaosalist Sovremenniku "Seinas" ning lavastanud koos Oleg Tabakoviga 1990. aastal Tabakerkas (Tabakovi teatris) "Katuse".
"Amsterdam" on irooniliselt, paljus isegi farsilaadselt mõtestatud maailmavaadete, väärtuste ja muidugi ka põlvkondade kokkupõrge. Kõige keerulisemas ja konfliktsemas olukorras on ainus võimalik väljapääs – olla inimene. "Amsterdami" optimistlik noot seisneb selles, et vastastikune mõistmine, olgugi lühiaegne, olgugi hetkeline, on võimalik isegi äärmuste vahel. Näiteks kasvõi amsterdamliku (tegevus toimub nimelt selles linnas) vabaduse ja vene kolkast pärineva „elu peremehe“ absoluutse sallimatuse vahel. Valmidus ja võime mõista, et enne „tänast“ oli „eile“ ja seejärel saabub „homme“, et teine inimene on keerulisem, kui näib esmapilgul, on see väärtuste süsteem, millele näidend on üles ehitatud.
Etenduses teevad kaasa Mihail Jefremov, Aljona Babenko, Jevgeni Pavlov, Šamil Hamatov, Darja Belousova, Olga Rodina, Viktoria Romanenko, Tatjana Ljalina.
Lavastuse kaasautorid on kunstnik Alla Koženkova, helilooja Aleksei Aigi ja koreograaf Aleksandr Matsko.