Lavastused

Kogu hingest lennata!

Esimene vaatus:

Muusika: Pjotr Tšaikovski 

Koreograaf: Paul Mejia (USA)

Valgus: Timofei Jermolin

Teine vaatus:

„Kontsert viiulile ja orkestrile” on Moskva Balleti klassikalise poole esimene ja väga edukaks osutunud koostöö legendaarse ning üle maailma tuntud ameerika koreograaf Paul Mejiaga. Lavastuses avanevad täiel määral ja väga säravalt selle koreograafi loomemeetod ning kunstiline nägemus. 

Esiteks on see muusikavalik: Tšaikovski. Paul Mejia on hoidnud ikka seda joont, et ei vali oma lavastustele kõige tuntumaid teoseid. Tema jaoks on tähtsaim valikukriteerium, millest lähtuda, muusikasse peidetud plastilisus. Ka Balanchine leidis, et tantsijad peavad tantsima muusikat, selle arvamusega nõustub ka Paul Mejia.

Teiseks on see individuaaltöö tantsijatega: koreograaf läheneb igale tantsijale niimoodi, et saaks maksimaalselt avada just sellele inimesele omase tantsijapotentsiaali. Kuid vene tantsijatesse suhtub Mejia päris eriliselt. Ta leiab, et vene tantsijaid ei ole vaja tantsima õpetada, neile peab lihtsalt näitama liigutusi ja pakkuma neile vabadust, niimoodi saab täiel määral esile tõusta nende tantsijate loomupärane anne.

Kolmandaks on see koreograafia: nagu Balanchine, nii ei ürita ka Paul Mejia põimida oma ballettidesse süžeeliini. Balletis „Kontsert viiulile ja orkestrile” puudub libreto, puuduvad misanstseenind. Muusika ja koreograafia abil ei räägi Mejia mitte lihtsalt lugu, vaid läheb veel kaugemale – ta loob terve omapärase, ainuomase atmosfääriga maailma. Mejia koreograafia tähtsaimad koostisosad on ilu ja elegants. Vanaaegne loss, graatsilised daamid, kuraasi täis kavalerid, rooside õrn aroom, kristallihelin... Tundub, et tants ja muusika viivad meid otse teise ajastusse, La belle epoque – aastatesse, kus armumiseks piisas peentest randmetest ja õigest pea hoiakust; kus muusad jalutasid mööda Suveaia avaraid alleesid, kus valitses poeesia, tundelisus ja romantika.

Oluline on veel märkida, et Paul Mejia suhtub väga lugupidavalt ja suure armastusega vene klassikalisse kultuuri: olgu see siis vene ballett, vene klassikaline muusika või vene traditsioonid. Tema lavastuses võib märgata päris peeni ja elegantseid vihjeid „vene teemale”. Just seda vene pilku balletile, mis on „lendamine kogu hingest”, ongi see, mida Paul Mejia oma loomingus propageerib. Kahtlemata on tema koreograafia tehnilisest vaatenurgast äärmiselt keeruline, nõudes tantsijatelt head ettevalmistust, kuid kogu tehnika ja professionaalsus teenib siiski balleti ilu, musikaalsust ja elegantsi. 

Balletiõhtu teises osas esitab teatri klassikatrupp tõelise hitparaadi õigusega maailmaballeti tippu kuuluvatest kõige kaasahaaravamatest tantsunumbritest.

Tantsunumbrite pealkirjad kõlavad nagu muusika: Diana ja Acteoni duett balletist „Esmeralda” (A. Vaganova koreograafia), grand pas balletist „Don Quijote” (M. Petipa koreograafia), pas de deux ballettidest „Genzano lillefestival” (A. Bournonville’i koreograafia) ja „Korsaar” (M. Petipa koreograafia). 

See on tõeline kingitus klassikalise balleti austajatele, nii tõelistele gurmaanidele kui ka nendele, kes kohtuvad balletiga esmakordselt.