Laval Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Jaak Prints, Laura Kukk (NUKU), Gert Raudsep.
Lavastaja Julia Aug (Venemaa) käib juba mitmeid aastaid oma kodakondsuse asjus Eestis kohtu vahet. Selle aja jooksul on olnud mitu kohtuotsust. Mõned protsessid on ta võitnud, mõned kaotanud. Kord on Eesti kodanik ja siis jälle ei ole – üks kohtunik kinnitab kodakondsuse ja teine võtab.
Ta on veetnud palju aega Eesti ja Venemaa riigiarhiivides, et leida kohtuasja jaoks vajalikke dokumente. Hiiglama palju pabereid, mille taga on inimeste elud. Imena ilmuvad välja haruldased säilinud fotod. Neile dokumentidele toetudes sündis Julial sisemine virtuaalne dialoog oma vanaemaga. Vanaemaga, kellega ta isa sõnul ja ka fotode järgi, on väga sarnane. Vanaema suri, kui Julia oli kaheksa-aastane. Enne seda jõudis ta Juliale palju õpetada. Näiteks tikkimist, kudumist ning seda, kuidas tikkida mustale kangale värvilisi lilli. Ta õpetas, mida tohib ja mida ei tohi - ei tohi näiteks istuda, käed rüpes. Võib lugeda, kududa, teha koduseid töid ja isegi magada, aga mitte logelda. Kogu oma elu, alates lapseeast, on Julia oma vanaemaga vestelnud ja näinud oma silme ees tema nägu. Just sellest dialoogist, saatusest, fotode põhjal ärganud meenutustest, müütidest, kuivadest arhiivipaberitest, hüpleva käekirjaga tehtud märkmetest ja mälestustest on tekkinud Julial soov rääkida, ühe inimese elust, kes armastab, unistab, elab - jutustada temast nagu tunnistaja. Julia vanaema on see tugev niit, mis seob Juliat oma kodu, Eestiga.
Kõik etendused on venekeelsete subtiitritega.