teater.ee kasutajaks registreerumine võimaldab
- eraisikutel laenutada näidendeid
- autoritel ja tõlkijatel hallata autoriõiguse lepinguid
- teatritel tellida näidendite lavastusõigusi, hallata autoriõiguse lepinguid ja aruandlust, esitada teatristatistikat ja täiendada teater.ee avalikku mängukava
Kasuta sisselogimiseks parooli
See the latest info of Estonian theatre
Lavastused
MET Ooper: HOFFMANNI LOOD
Autor:
Offenbach
Offenbachi fantastilise ooperi julges ja vaheldusrikkas lavastuses kehastab tenor Vittorio Grigolo piinatud poeeti ning kogenematut seiklejat. Sopran Hibla Gerzmava kanda on kõigi kolme kangelanna ehk Hoffmanni idealiseeritud armuobjektide rollid. Thomas Hampson mängib saatanlikke kurikaelu, kes keerlevad Hoffmanni armastatute ümber. Tempokat partituuri dirigeerib Yves Abel.
"Hoffmanni lood" on Jacques Offenbachi fantastiline ooper, mis koosneb proloogist, kolmest vaatusest ja epiloogist ja on tehtud Jules Barbieri libreto Barbieri ja Michel Carré samanimelise näidendi (1851) järgi, mis omakorda põhines kolmel E. T. A. Hoffmanni lool. Esietendus 10.02.1881 Pariisis, Salle Favartis.
See on Offenbachi viimane ja väljapaistvaim töö. Offenbach alustas teose komponeerimisega 1877, kui ta tervis oli juba väga kehv. Algselt oli ette nähtud, et Olympia, Giulietta, Antonia ja Stella rolli esitavad erinevad lauljad - koloratuursopran, lüüriline sopran ja dramaatiline sopran. Kuid kokkuhoiu pärast esitas need rollid üks ja sama sopran, kes oli algselt tollase teatri primadonna Adèle Isaac. Samuti tahtis tollane teatridirektor, et ka kõiki nelja saatanlikku rolli kehastaks samuti üks ja sama laulja.
Offenbach ei jõudnud teost ise lõpetada, sest enne tuli surm vahele. Ta suri 5.10.1880, aga oli jõudnud enne seda siiski kogu teose läbi komponeerida ja klaviiris kirja panna. Maestro oli orkestreerinud ka proloogi ja esimese vaatuse. Ooperit asus lõpetama New Orleansis sündinud prantsuse helilooja Ernest Guiraud, kes oli lõpetanud ka Bizet' "Carmeni". Ooperit saatis Prantsusmaal otsekoheselt tohutu menu. Väljaspool tuli edu palju hiljem, milleks oli oma konkreetne põhjus. 1882 esietendus teos Viini Ringtheateris, kuid etenduse ajal puhkes tulekahju, mille käigus hukkus mitu inimest. Nimekates rahvusvahelise tasemega solistides süvenes arusaam, et seda ooperit saadab needus, mistõttu teost ei riskitud repertuaari võtta.
Tegemist on 20.saj II poolel maailma 20 enamesitatud ooperi auväärsesse nimekirja kuuluva teosega. Ooperil on ka aura, et Bizet' "Carmeni" kõrval on tegemist prantslaste paremuselt teise oopusega, mis on sageli olnud sama populaarne kui "Carmen".
"Hoffmanni lood" on Jacques Offenbachi fantastiline ooper, mis koosneb proloogist, kolmest vaatusest ja epiloogist ja on tehtud Jules Barbieri libreto Barbieri ja Michel Carré samanimelise näidendi (1851) järgi, mis omakorda põhines kolmel E. T. A. Hoffmanni lool. Esietendus 10.02.1881 Pariisis, Salle Favartis.
See on Offenbachi viimane ja väljapaistvaim töö. Offenbach alustas teose komponeerimisega 1877, kui ta tervis oli juba väga kehv. Algselt oli ette nähtud, et Olympia, Giulietta, Antonia ja Stella rolli esitavad erinevad lauljad - koloratuursopran, lüüriline sopran ja dramaatiline sopran. Kuid kokkuhoiu pärast esitas need rollid üks ja sama sopran, kes oli algselt tollase teatri primadonna Adèle Isaac. Samuti tahtis tollane teatridirektor, et ka kõiki nelja saatanlikku rolli kehastaks samuti üks ja sama laulja.
Offenbach ei jõudnud teost ise lõpetada, sest enne tuli surm vahele. Ta suri 5.10.1880, aga oli jõudnud enne seda siiski kogu teose läbi komponeerida ja klaviiris kirja panna. Maestro oli orkestreerinud ka proloogi ja esimese vaatuse. Ooperit asus lõpetama New Orleansis sündinud prantsuse helilooja Ernest Guiraud, kes oli lõpetanud ka Bizet' "Carmeni". Ooperit saatis Prantsusmaal otsekoheselt tohutu menu. Väljaspool tuli edu palju hiljem, milleks oli oma konkreetne põhjus. 1882 esietendus teos Viini Ringtheateris, kuid etenduse ajal puhkes tulekahju, mille käigus hukkus mitu inimest. Nimekates rahvusvahelise tasemega solistides süvenes arusaam, et seda ooperit saadab needus, mistõttu teost ei riskitud repertuaari võtta.
Tegemist on 20.saj II poolel maailma 20 enamesitatud ooperi auväärsesse nimekirja kuuluva teosega. Ooperil on ka aura, et Bizet' "Carmeni" kõrval on tegemist prantslaste paremuselt teise oopusega, mis on sageli olnud sama populaarne kui "Carmen".
Kestus: 3h 46 min
Ooper linastub prantsuse keeles, inglisekeelsete subtiitritega.
Ooper linastub prantsuse keeles, inglisekeelsete subtiitritega.