Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Mees La Manchast

Esietendus:
Esietendus 22. märtsil 2012 Rahvusooperis Estonia
lavastus-pic
Dale Wassermani libreto Miguel de Cervantes Saavedra romaani „Don Quijote“ ainetel
Mitch Leigh’ muusika ja Joe Darioni laulutekstid
Originaallavastuse lavastaja: Albert Marre
Tõlkija: Peeter Volkonski
Maailmaesietendus 22. novembril 1965 ANTA Washington Square Theatre’is

Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten
Dirigent: Mihhail Gerts
Lavastaja: Neeme Kuningas
Lavakujundus: Ott Evestus, Neeme Kuningas
Kostüümid: Grete „Stitch“ Laus
Valguskujundus: Palle Palmé (Rootsi)
Peaosades esinevad Renè Soom, Priit Volmer, Ago Anderson, Tõnu Kark, Kelli Uustani ja Hanna-Liina Võsa. Teistes osades löövad lisaks estoonlastele kaasa Marten Kuningas, Silver Laas jpt.

„Ainult see, kes üritab saavutada naeruväärsena näivat, võib saavutada võimatu.“
Miguel de Unamuno

Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast“ on särav sulam romantikast, seiklustest, huumorist ja tragöödiast, mis põhineb Miguel de Cervantes Saavedra romaanil „Don Quijote“. See on tragikomöödia inimkonna püüdlustest muutuda paremaks ja parandada ümbritsevat keskkonda. Cervantes soovis kirjutada satiirilist burleski tolleaegsete populaarsete rüütliromaanide ainetel, kuid eneselegi ootamatult sai teosest sügav, laiaulatuslik ja tundlik jutustus veidrikust idealisti seiklustest ahnes ja küünilises maailmas. Lugeja jõuab järeldusele, et kui don Quijote näib narrina, siis ainult seepärast, et maailm ei ole tema ideaalide vääriline. Leigh’ muusika vaimustab kaunite meloodiatega, millest tuntuim on don Quijote tõotuslaul. Muusikali „Mees La Manchast“ lavastati viimati Estonias hooajal 1970/71, mil peategelase laulis tuntuks legendaarne Georg Ots.

Teose libreto autor Dale Wasserman on öelnud: „Arvan, et teatrilaval peavad valitsema suured ja tõelised inimtunded. Kirjutasin oma näidendi protestiks „julmusteatri“ õuduste ning popkunsti sisutuse vastu.“