Lavastused

Inimene on istutanud planeedile Maa viimase 20 aastaga miljardite bittide laiuse infometsa, mis on kujunemas iseseisvaks ja keerulise protsessiga loodusjõuks. Kui nüüd ausalt peeglisse vaadata, siis ega keegi meist täna päris täpselt ei tea, milliseks džungliks see mets järgmise 80 aasta jooksul kasvab. Nagu tuul ja orkaan sada aastat tagasi, nii ka infomets on meie jaoks täna loodusjõuna tundmatu, kirjeldamisel pigem müütiline ja selle arengusuundade ennustamisel ka päris ettearvamatu.

Kahel näitlejal on aga tunne, et puid selles tohutus infometsas peaks juba langetama. Ja suures koguses. Mille põhjal aga otsustada, milline ala vajab kaitset ja mis tuleks andmesüsteemide normaalseks toimiseks maha võtta? Kuidas eristada olulisi otsuseid mitte sedavõrd olulistest ja kuidas taastada õigus soovi korral mitte otsustada.