Lavakujundaja Paulė Bocullaitė
Kostüümikunstnik Inga Skripka
Helilooja Martynas Bialobžeskis
Valguskunstnik Vilius Vilutis
Lavastaja assistent Antanas Obcarskas
Tõlkija Andrius Merkevičius
Laval:
Gerdas Baltušis, Ignalina piirkonna piirivalveteenistuse nooremohvitser, teenistuskoerte dresseerija;
Violeta Janavičienė, Ignalina häirete kõrvaldamise ja tugiteenuste divisjoni spetsialist;
Aleksander Jermolajev, Ignalina radiatsiooniohutuse osakonna pektomeetria osakonna vaneminsener;
Marija Laenko, Peterburi Riikliku Kunstiinstituudi lõpetaja;
Dmitri Marčenko, vabakutseline IT spetsialist, kloun;
Vladimir Medvedjev, keskkooliõpilane;
Helene Ryding, sõltumatu energeetikakonsultant;
Olga Solovjova, Visaginase linna Loomemaja noortekeskuse juhataja;
Edita Spudytė, Ignalina hangete ja lepingute osakonna jurist;
Auksė Zvicevičiūtė, keskkooliõpilane.
Dokumentaalteatri lavastus põhineb lugudel, mida on jutustanud Ignalina tuumajaama töötajad ja Visaginase linna ROHELINE AAS elanikud. "Roheline aas" on Ignalina Tuumajaama töötajaskonna poolt kasutusele võetud termin – pärast tuumajaama hoonetekompleksi lammutamist, reaktori lahtivõtmist ja turbiinide likvideerimist jääb lõpuks alles vaid rohelus. Paraku on selle eesmärgi realiseerumiseni pikk tee minna, sest plaanide kohaselt likvideeritakse tuumajaam täielikult alles aastaks 2038.
Väljast tundub tuumajaama hoonetekompleks endine, kuid sees käib pidev likvideerimistöö. Kuidas võiksime aga "rohelist aasa" tõlgendada kui metafoori? On see optimistlik tulevikuperspektiiv, võimalus luua midagi uut ja enneolematut, ökoloogiline tööstusevaba utoopia, idülliline koht, kus mediteerida või hoopis jumalast mahajäetud kõle paik?
Laval on kümme inimest – eksperdid, insenerid, ehitajad, kontoritöötajad, kunstnikud ja kooliõpilased, kes on kõik Visaginase linna elanikud ning ühel või teisel viisil Ignalina endise tuumajaamaga seotud. Kõigil neil on rääkida oma lugu suurimast, kõige salapärasemast ja paremini valvatud tööstusobjektist Ida-Euroopas.
Järgmisel kümnendil ootavad sugemist enam kui pooled Euroopa tuumareaktorid. Seega on Visagina linna olevik ja tulevik oluline teema paljude kogukondade jaoks nii Euroopas kui kaugemal.
Etendus kestab 1 tund ja 30 minutit ilma vaheajata.