Lavastused

Muusikaline juht ja dirigent: Martynas Staškus
Dekoratsioonikunstnik: Günter Krämer  (Saksamaa)
Kostüümikunstnik: Isabel Ines Glathar (Saksamaa)
Koormeister: Ceslovas Radziunas

„Juuditar“ (tuntud ka nime all „Kardinali tütar“) tõi helilooja Jacques Fromental Halévyle rahvusvahelise tuntuse ja jäädvustas tema nime ooperiliteratuuri ajalukku. Hoolimata Teise maailmasõja järgsest esitamiskeelust, on ooper lummanud publikut imeliste meloodiate, suurejoonelise lavastuse ja üldinimlike teemadega – armastus, vihkamine, lootus ja meeleheide… Kui tuntud prantsuse dramaturg Augustin Eugene Scribe esitles Halévyle ooperi kontseptsiooni ja tegelaskujusid, liigutas see heliloojat hingepõhjani. Scribe’i jaoks oli poliitiliselt ja ajalooliselt keeruline aeg vaid haarava armastusloo taustaks.

Kuigi Halévy kirjutas arvukalt lavateoseid, sh 36 ooperit, ei saatnud ühtegi neist selline edu nagu „Juuditari“. Suurte kooristseenide, klassikaliste balletistseenide, silmipimestava protsessiooniga 1. vaatuses, haaravate pidustustega 3. vaatuses ja traagilise kulminatsiooniga 5. vaatuses oli see 19. sajandil üks suurejoonelisemaid grand opera’sid Pariisi Ooperi laval. Tänapäeval esitatakse ooperit lühendatud kujul, mis ei vähenda teose grandioossust.

Ooper esitatakse prantsuse keeles. Tiitreid ei ole.
Kestus: 3,5 h
Ooper jutustab loo Brogni kardinalist, kes kaotab tuleõnnetuses oma vastsündinud tütre (tegelikult päästab juudi rahvusest kullassepp tüdruku tulesurmast ja kasvatab teda kõigi juudi kommete kohaselt kui oma last). Suureks kasvades armub neiu kristlasest noormehesse, kes on abielus keisri tütrega. See on lugu armastusest, mis on määratud hukule esimesest silmapilgust.