Lavastused

Tõlkijad: Jaan Kross ja Harald Rajamets
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Peeter Ritso
Muusikaline kujundaja: Ago Soots
Valguskujundaja: Triin Hook
Osades: Elina Reinold, Ago Soots, Margo Teder

Lavastuse aluseks on W. Shakespeare'i näidend „Macbeth” ja Shakespeare´i sonetid.

Kes on Leedi Macbeth? Kas õrn naine või võimuahne, kalkuleeriv koletis? Leedi toetab igati oma abikaasat, kuid ta teab ka, kuidas mehega manipuleerida. Kõik on pealtnäha hästi, lausa ideaalne, ent midagi on selles suhtes puudu. 

Nõidade ennustused annavad Leedile lootust, et ehk täitub tema lihtne ja inimlik soov olla õnnelik – kui ta vaid saavutaks vajaliku võimu. Ja Leedi tahab olla väga-väga õnnelik... 
See paneb ta loobuma oma naiselikkusest ning tegutsema. Mõrv sünnitab hirmu ja hirm viib omakorda järgmise mõrvani. Verd voolab, inimesed kaovad, enesekindlus kasvab ning iga järgnev sooritus muutub aina lihtsamaks. Pole vahet, kas ohvriks on armastatud juht, perekonnasõber või süütu laps, veri ihkab verd ja kõik nad on võrdselt tema õnne tee peal ees.
Ühel hetkel saab karikas täis ja kätelt pole võimalik enam verd maha pesta. Suudab inimene säärast nõiaringi murda?

Ajal, mil Shakespeare kirjutas tragöödia „Macbeth“, valitses Inglismaad kuningas James I, kes uskus ja kartis nõidust. Nõiad olid Shakespeare´i ajal populaarsed, kuid nende lummusest ei ole pääsetud tänapäevalgi. Inimesed on pööranud selja jumalale ja otsivad tuge teistes jõududes. Nõiduse maailm on salapärane ja külgetõmbav. Miks tunnevad aga kõikvõimsad nõiad huvi halli inimsoo vastu?