Lavastused

Näe, loe seda teksti siin. 
Nii. Hakkasidki lugema seda teksti, jah? Vastus on muidugi jah, sa ei saa hetkel seda teksti mitte lugeda. Hetkel sina oma elus loed seda teksti. 
Sa vist tahad midagi teada? Midagi sa siin uurid. Näed, sa ei lõpeta ju ära ka, ikka loed seda teksti. 
Ei no, loe-loe, kallikene, võta aga järgmine lause ette. Selle teksti lugemine on sama kasutu tegevus nagu kogu su ülejäänud elu. 
Aga ega mingit vahet ei ole, kuidas sa sünni ja surma vahele jääva hetke mööda saadad. Nii et miks mitte lugeda praegu seda teksti siin? 
Kui sa lõpetad selle teksti lugemise, kukud äkki jälle asjatama ja elu ennast elama ja ega see targem pole. 
Asud äkki jälle uskuma, et su maised müttamised on jube olulised. Praegu sa loodad ju ka, et selle teksti lugemine on sulle kuidagi kasulik?
See on väga nunnu. Sa oled nunnu. Sa oled naeruväärne. Aga nunnu.

Christopher Rajaveeri autorilavastus „Lahti lõikamata sidruni nuusutamine“ on lahke meeldetuletus sellest, et elu on sügavalt mõttetu ja inimene läbinisti naeruväärne. Aga et just see teebki kogu selle elupulli lahedaks, annab sära ja elujõu. 

Zuumigem enesele kaugemalt – elu pasarahe vaibub kohe ja armas naeratus pidutseb end vargsi hinge.
Nüüd selle lause lõpus saab see tekst siin läbi, tea siis, et siis sa enam ei loe, pead jälle edasi vaatama, kuidas järgnevaid sekundeid elad.