Lavastused

Lavastusdramaturg Oliver Issak
Kunstnik Kairi Mändla
Helikunstnik Kenn-Eerik Kannike
Valguskunstnik Mikk-Mait Kivi
Valgustehnik Kermo Pajula
Produtsendid Harri Ausmaa, Margaret Tilk
Laval Maria Paiste, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping

The winner takes it all
The loser's standing small
Beside the victory
That's her destiny

ABBA

Trooja sõda. Lasteaia spordipäev. Olümpiamängud. Riigikogu valimised. Kolmapäevaõhtune Bingo Loto. Darwini evolutsiooniteooria. Boriss Spasski vs Bobby Fischer (Reikjavik, 1972). Eurovisioon. Kihlvedu kahe sõbra vahel. USA presidendivalimised. Eliitkoolide sisseastumiskatsed. Oscarite jagamine. Jalgpalli MM-i finaal Inglismaa ja Itaalia vahel. Miss Universum. Teine maailmasõda.

Mis neid ühendab?
Keegi võidab. Keegi kaotab.

Võitjad kirjutavad ajalugu (vähemalt seni, kuni keegi omakorda neid võidab ja ajaloo jälle ümber kirjutab), aga mis saab kaotajatest? Neist, kellest hea õnn, jumalad, juhus või kurat-teab-mis mööda vaatas? Neist, kellele ei panda pähe loorberipärgi. Neist, kelle auks ei ehitata triumfikaari. Neist, kelle tegudest mitte keegi laule ei loo.

"Võiduga saavad kõik hakkama. Kaotust taluvad ainult tugevad," ütles üks diktaator enne, kui ise lõplikult lüüa sai. Ei talunud. Aga mõni talub. Mõni läheb edasi.

"Lahinguväli" on lavastus maratonijooksjast, kes sel hetkel, kui võitjatele medaleid kaela riputatakse, alles finiši poole jookseb. Kõlab hümn, mida tema ei kuule. Võõras hümn. Tema jookseb. Kindla pilgu ja väsinud, aga kummaliselt kerge sammuga. Need, kes poodiumil seisavad, need, kellele publik aplodeerib ja kelle kaela riputatakse medalid, isegi ei tea, et üks mees on veel teel. Võitjad astuvad poodiumilt alla. Kangelased. Publik valgub staadionilt minema nagu tõusulaine, mis kaob ookeani. Teleülekanded lõpetatakse, kaamerad pakitakse kokku. Aga üks mees veel jookseb. Ta läheneb staadionile. Ta näeb rahvast endast mööda valgumas, aga teda ei märka keegi. Staadion. Värav on juba pooleldi kinni. Ta jookseb. Edasi! Veel mõnisada meetrit. Väravast läbi. Tunnel. Hämar staadion. Ainult üks fotograaf on veel seal, aga ta kaamera aku on tühi. Ta arvas, et kõik on läbi. Kaotaja jookseb finišijoone poole. Vaikuses. Aplausita. Keegi ei oota teda. Ainult see üks fotograaf, kelle kaamera enam ei tööta. Sada meetrit. Viiskümmend. Viimane samm. Viimane mees on kohal. Fotograaf seisab vaikides. Ta tahaks aplodeerida, aga ei söanda. Aga jooksja ei peatu. Tema jookseb edasi. Justkui polekski finišijoont. Poleks lõppu.

Ta jookseb lõpust edasi.
Kuhu?