Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Kuldne Mask Eestis: Pavlik – minu jumal

Autor:
Nina Belenitskaja
Lavastaja:
Jevgeni Grigorjev
lavastus-pic
Jozef Boyzi nim. Teater ja Dokumentaalmaja Esimene Kino, Moskva

Lavastaja: Jevgeni Grigorjev
Kunstnik: Sofja Jegorova

Näitlejad: Donatas Grudovitš, Leonid Teležinski, Maria Kostikova ja Margarita Kutovaja.

Lavastaja Jevgeni Grigorjev ja dramaturg Nina Belenitskaja tutvusid 2006. aastal Jasnaja Poljanas lavastus-dramaturgia laboratooriumis. Algul Jevgeni Grigorjev ei uskunud, et moskvalanna suudab kirjutada näidendi Pavlik Morozovist. Dramaturg veenis lavastajat-dokumentalisti, et näidend hakkab põhinema reaalsetel sündmustel: Pavliku dokumentaalselt tõestatud lool ning autori autobiograafial. Otsustati minna loomeekspeditsioonile Gerassimovkasse, Pavlik Morozovi kodukülla, materjali koguma. Asjaolude imestusväärse kokkusattumise tõttu on lavastaja ka ise sealtkandist pärit: ta on sündinud 70 kilomeetri kaugusel Gerassimovkast ja käinud Pavlik Morozovi nimelises koolis.

„Lapsi kasvatati Nõukogude Liidus pioneeride-kangelaste eeskuju järgides. Üks esimesi noorukeid, kellele see nimetus anti, oli 14-aastane Pavel Morozov mahajäetud taigakülast. Kolmekümnendatel aastatel toimus riigis kulakluse likvideerimine, see tähendab jõukatelt talupoegadelt, keda nimetati kulakuteks, vaeste kasuks vara äravõtmine. Paveli isa oli kolhoosi esimees. Ta varjas kulakuid, mille eest need talle heldelt tasusid. Poeg kaebas võimudele isa peale ja Paveli isa tapeti julmalt. Nõukogude Liidus peeti Pavelit ehk Pavlikut, nagu ideoloogiamasin teda hellitavalt kutsus, vapraks kangelaseks. Perestroika ajal muutus tema nimi kõige alatuma reetmise sümboliks. Praegu peetakse Pavlikut tema kodukohas pühakuks. Ja mitte ainult seal. Neiu Nina Belenitskaja näidendis kasvab jõuka isa poolt hüljatud ja toetuseta jäetud peres. Ta palub Pavlikut, et too aitaks tal leida jõudu kaevata prokuratuuri isa peale. Lavastus on neiu dialoog elustunud mälestussambaga Pavlik Morozovi haual. Taustaks on dokumentaalkaader Pavlikule pühendatud külapeost, mille kontrapunktiks on propagandistlik Nõukogude kino. Noore tandemi, lavastaja-dokumentalisti Jevgeni Grigorjevi ja dramaturgi Nina Belenitskaja tehtud lavastus Jozef Boyzi nimelises Teatris on uue draama ja performance’i, tõsise kõneluse ja nalja piirimail.” /Jelena Kovalskaja/