Lavastused

J. Vahtangovi nimeline Teater, Moskva

Lavastaja: Rimas Tuminas

Helilooja: Faustas Latenas

Kunstnik: Adomas Jatsovskis

Näitlejad: Vladimir Simonov, Anna Dubrovskaja, Jevgenia Kregžde (Maria Berdinskihh), Ljudmila Maksakova, Sergei Makovetski, Vladimir Vdovitšenkov (Artur Ivanov), Juri Kraskov, Galina Konovalova ja Sergei Jepišov.

Ärge imestage, kui, tulnud J. Vahtangovi nimelise Teatri lavastust „Onu Vanja” vaatama, ei tunne te üldtuntud tegelaskujusid ära ja tuttavad sõnad kõlavad ootamatult. Ei, Rimas Tuminas pole vandalismiakti sooritanud, ta pole teksti ümber kirjutanud, ta on seda lühendanud. Ta luges teksti läbi, justkui mitte aimates, et ka enne teda on seda näidendit erinevalt tõlgendatud.

Lavastaja puhastas lava olmest, jättes maha kirgede lahinguvälja, purunenud unistuste ning täitumatute lootuste tandri. Tuminase kujutatud kangelased elavad oma ambitsioonide, filosofeerimise, töökuse ja laiskuse, teenimise ja tarbimise kokkupõrgetes. A. Tšehhovi loomingut peetakse absurditeatri eelkäijaks: räägitakse üht, tehakse teist, mõeldakse kolmandat. Tuminase „Onu Vanja” on lavastus sellest, mida Tšehhovi tegelased mõtlevad ja mida nad tunnistavad vaid hingelise vapustuse hetkel. Vahel on nad kidakeelsed nagu onu Vanja või liiga jõhkrad nagu Astrov, kuid nende ülestunnistused purskuvad ägedalt välja, nagu pääseks inimene umbsest toast värske õhu kätte.   

Rimas Tuminase „Onu Vanjas” puudub harjumuspärane tšehhovlik olme, on ainult sümbolid. Riigi üks juhtivaid teatreid – Vahtangovi Teater – hakkas tuntud leedu lavastaja tulekuga uut elu elama. Kahe aasta jooksul on Tuminas teinud seal mitmeid olulisi lavastusi, kuid „Onu Vanja” on neist kõige imestusväärsem ja ootamatum. Tuminase lavastus oleks nagu selleks tehtudki, et demonstreerida Vahtangovi koolkonna „fantastilise realismi” traditsioone – kunagi oli see MHAT-i „üleelamiste koolkonnale” kunstiliseks opositsiooniks. Ja kahe koolkonna vahelises võistluses lööb Tuminas rivaali tema enda relvaga – Tšehhoviga.