Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Kuldne Mask Eestis 2013: Nimetu

Autor:
Anton Tšehhov
Lavastaja:
Jevgeni Martšelli
Esietendus:
F. Volkovi nimeline Draamateater, Jaroslavl
Inimlikud stseenid

Lavastaja: Jevgeni Martšelli
Kunstnik: Ilja Kutjanski
Kostüümikunstnik: Fagilja Selskaja
Helilooja: Igor Jessipovitš
Valguskunstnik: Dmitri Zimenko
Lavastaja abi: Ljudmilla Seljutina
Näitlejad: Anastassia Svetlova, Semjon Ivanov, Irina Vesjolova, Anatoli Peškov, Sergei Karpov, Valeri Kvitka, Valeri Smirnov, Jevgenia Rodina, Vadim Astašin, Vladimir Maizinger, Nikolai Kudõmov, Kirill Iskratov, Viktor Kurõšev, Vitali Kištšenko, Aleksandra Tšilin-Giri, Ljudmilla Pošehhonova, Ruslan Haljuzov, Julia Znakomtseva, Ilja Varankin, Vitali Daušev, Nikolai Krasnopjorov, Oleg Novikov, Oleg Pavlov, Maksim Podzin
Etendus kestab 4 tundi vaheajaga

Tšehhovi varajane näidend („Platonov") Venemaa ühe parima lavastaja silme läbi. Jevgeni Martšelli on töötanud paljudes teatrites ja igal pool – Tilsitis, Omskis ja nüüd Jaroslavlis – on kujunenud tema lavastustest sündmus.

Näidendi pikk avastseen, kui rikka proua mõisasse sõidab kokku külalisi ja idanema hakkab tulevase skandaali seeme, on mängitud kitsal suletud eesriide ette jääval alal. Tujukas kindraliprouast iludus kamandab oma austajatekarja, mööda saali tormavad šampusekandikuid kandvad teenrid, keegi külalistest on juba pisut purjakil. Ja siis ilmub närviliselt lõbusas tujus Platonov Jevgeni Kištšenko suurepärases esituses ja mingiks ajaks unustavad näidendi tegelased au, häbi ja truuduse. See Platonov pole üldse võrgutaja, tal pole kedagi vaja, ta on kõigist väsinud, aga just see apaatia ja närvilisus kooskõlas vastupandamatu veetlusega ongi see, millele Martšelli lavastuse naistegelased liimile lähevad. 

Stiililt mitmekesine, kõlalt ja esteetiliselt vormilt tänapäevane ei räägi „Nimetu" sugugi mitte viiest puudast armastusest või selle puudumisest. Vaatamata lõputuna näivatele flirtimistele ja petmistele ei ole siin üldse tunnetest juttu. Sellisena, nagu Platonovit esitab Kištšenko, on sellele tegelasele orgaaniliselt hädavajalikud vaid kaks asja – rahu ja vabadus. Aga just nendest ihkavad teda ilma jätta naisterahvad ja armukesed, niisiis jääb muidu riskida armastavast mehest järele tühjakspigistatud sidrun, kellel ei õnnestu isegi esimese katse peale ära surra.